Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK

Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2025. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Ülevaade Narva kaugkütte võrgupiirkonnast AS Narva Soojusvõrk on kantud äriregistrisse 22.06.1999 registrikoodiga 10549419, asukohaga Oru 2, Narva, 20203, e-post narvasoojus@enefit.com. Narva Soojusvõrk AS on Enefit Industry OÜ 100% tütarettevõte. Aktsiaseltsi tegevuspiirkond on Narva linn ja põhilisteks tegevusaladeks on soojuse ost, jaotamine ja müük ning soojusvõrkude hooldus, remont ja ehitus. Ettevõte haldab Narvas paiknevat soojusvõrku kui tervikut, juhib soojusvõrgu renoveerimisprojekte ning teeb vajalikke investeeringuid soojusvõrgu töökindluse tagamiseks. Ettevõte varustab soojusenergiaga umbes 52 000 elanikuga piirkonda. AS Narva Soojusvõrk haldab ligikaudu 83 km soojustrasse. Aastast aastasse on pidevalt toimunud soojusvõrgu renoveerimine. Praegusel ajal on renoveeritud trasside üldpikkus kokku 50 km, mis moodustab 60% kogu võrgustikust. Aruandeperioodi lõpu seisuga andis ettevõte tööd 17 inimesele. Jätkuvalt on personalijuhtimise strateegilisteks eesmärkideks töötajate erialase potentsiaali paindlik juhtimine, järelkasvu ja juhtide arendamine. 2025. aastal kinnitas AS Narva Soojusvõrk edukalt oma kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavust rahvusvahelisele standardile ISO 9001:2015, läbides järelauditi ning pikendades sertifikaadi kehtivust. Sertifikaadi edukas uuendamine tõendab, et ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteem toimib tõhusalt ning vastab jätkuvalt rahvusvahelistele nõuetele. AS Narva Soojusvõrk jätkab süsteemset kvaliteedi, protsesside tõhususe ja kliendirahulolu parandamist vastavalt ISO 9001:2015 standardi põhimõtetele. 2025. aastal võttis AS Narva Soojusvõrk vastu jääksoojuse tagasiostmise tüüptingimused, millega sätestati ettevõtte ja jääksoojuse tarnijate vahelised üldised õigused ja kohustused jääksoojuse vastuvõtmisel kaugküttevõrku. Tüüptingimuste kehtestamine loob ühtse ja läbipaistva korra jääksoojuse ostmiseks ning võimaldab potentsiaalsetel koostööpartneritel esitada vastavaid pakkumisi. Jääksoojuse tagasiostmise tüüptingimused on avalikustatud AS Narva Soojusvõrgu kodulehel. Käesoleval ajal kogu kaugküttesüsteemi väljastatav soojus toodetakse Balti elektrijaama kompleksis, kus toodetakse soojust maagaasil töötavas katlamajas soojusliku võimsusega 240 MW, mis kasutab põhikütusena maagaasi ja reservkütusena põlevkiviõli ja 11. energiaplokis soojuse ja elektrienergiat koostootmise protsessis toodetud soojusega (võimsusega kuni 160 MW) ning selleks kasutatakse põlevkivi, biomassi ja põlevkiviõli. Katlamaja tagab koostootmisploki töö korral soojuskoormuse tippude katmise, ploki seisaku ajal kogu vajaliku soojuskoormuse Narva linna kütte. Kui 11. energiaplokk ei tööta, siis toodetakse soojust samas asuvate maagaasi kasutavate katlamaja kateldega võimsusega 3x80 MW. Nimetatud 11. energiaplokk toodab soojust vaid siis, kui sama energiaplokiga toodetakse samaaegselt elektrienergiat. Elektrienergia ning seega ka soojuse tootmise võimalikkus sõltub elektrienergia hinna konkurentsivõimest elektriturul. Ettevõttel on kaks soojusmagistraali, kuna suvel on tarbijate vajadused madalamad, siis töötab ettevõtte vaid ühe magistraaliga. Selline süsteem tagab efektiivsuse ja kulude kokkuhoiu suvekuudel. AS Narva Soojusvõrku ei mõjuta valuutakursid, intressimäärad ja börsikursside muutumised, kuna ettevõttel puuduvad arveldused välisvaluutas, puuduvad intressikandvad laenukohustused ning ettevõtte äritegevus ei ole otseselt avatud võimalikele börsikursside muutusele. AS Narva Soojusvõrgu tulukus on tsükliline, tulud on tulenevalt tarbijate vajadustest suuremad talvekuudel ning küttevaheline periood on kahjumlik. Narva Soojusvõrgu krediidiriskiks on klientide tähtajaks tasumata arved. Arve maksetähtaja ületamise korral saadab automatiseeritud meeldetuletus- ja hoiatussüsteem kliendile teate, et juhul kui arvet ei tasuta, võib järgneda kliendi võrgust väljalülitamine. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võlg üle inkassofirmale. Ülevaade kaugkütte soojustarbijatest Tarbijate projektijärgne soojuskoormus on 333 MW, millest küttekoormus on 183 MW, ventilatsiooni koormus on 37 MW ja sooja tarbevee koormus on 113 MW. Reaalne summaarne soojuskoormus kõige Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 2025. a. majandusaasta aruanne külmemal ajal ei ületa 160 MW (2025 oli 150 MW välisõhu temperatuuril - 25 oC). Tarbijad on ühendatud soojusvõrguga 768 soojussõlme abil, milledest 206 soojussõlme on segamispumbaga automatiseeritud küttesoojussõlmed (sõltuv ühendus) ja sooja tarbevett nendes ei tarbita (tarbijatel on gaasiboilerid), 366 soojussõlme on segamispumbaga automatiseeritud küttesoojussõlmed (sõltuv ühendus) koos sooja tarbevee soojusvahetitega, 175 soojussõlme on automatiseeritud soojusvahetitega soojussõlmed (sõltumatu ühendus), 13 soojussõlme on elevaatoritega (jugapumpadega) ja 8 teised ühendused, näiteks osade tarbijate ühendused läbi teiste tarbijate soojussõlmede (ühest soojussõlmest varustatakse mitut tarbijat) või otseühendused. AS-l Narva Soojusvõrk oli aruande perioodil 558 lepingulist soojustarbivat klienti (686 objekti). Vaatamata keerulisele majanduslikule situatsioonile Narvas, klientide maksudistsipliin oli hea ja probleemseid arveid ei tekkinud. Soojustarbimise maht Soojusenergia müügimaht 2025. a. oli 322 tuh. MWh ja müügimahu vahe oli tingitud madalamast välisõhutemperatuurist (2024.a. oli 348 tuh. MWh). Soojusvõrguga liitunud tarbijate soojuskoormus oli praktiliselt võrdne lahkunud tarbijate soojuskoormuse. Kuid üldiselt, vaatamata sellele, et uute liitunud tarbijate tarbimine ei ületa lahkunud tarbijate tarbimist, kogu võrgu koormus praktiliselt ei muutunud, mis on seletatav võrgu soojuskadude vähenemisega, tarbijate energiasäästumeetmetega, madalama temperatuuriga ruumides, tööstushoonete köetava mahu vähenemisega, sest ei köeta kõiki tootmisruume. Joonis 1. Soojuse müük, GWh | Kaod, GWh | Välisõhu temperatuur, 0C 450 9,0 371 363 348 322 350 6,0 250 150 7 6 2 0 3,0 5 5 5 5