aktsiaselts Tartu Veevärk

TEGEVUSARUANNE Ettevõtte põhitegevusaladeks on veeteenuste osutamine Tartu linnas ning Tartu vallas, Luunja vallas ja Kambjas vallas linna kontaktvööndis. 2025. aastal müüsime oma teenindusalas tarbijatele 5 307 458 m3 vett ning juhtisime ära 5 640 105 m3 reovett, mis võrreldes 2024. aastaga on vee ja reovee ärajuhtimine jäänud samale tasemele (erinevus 0%). Elanikkonna ja tööstuse vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimine jäi 2024. aastaga võrreldes samale tasemele. Vee- ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutasime 12 519 717 € eest. Muid teenuseid (liitumistasude tuluks arvestamine, renditeenused ja mitmesugused teenused ning materjali müük) osutasime 2 454 528 € eest. Ettevõtte põhieesmärkideks on lisaks tarbijate kvaliteetse veega varustamisele ja reovee ärajuhtimisele ka:  kvaliteedi parandamine ja toimekindluse tagamine;  keskkonnahoiu tõhustamine ja tegevuspiirkonna jalajälje vähendamine;  lahkvoolse sademeveetorustiku rajamine, et vähendada reoveepuhasti koormust, optimeerida pikaaegseid kulusid ning võimaldada linnal ruumiliselt areneda. Sajuveetorustiku rajamine aitab kaasa ka muutuva kliima mõjude leevendamisele. Majanduskeskkonna muutused ei ole mõjutanud ettevõtte tavapärast toimimist ja sessoonsust, endiselt on suurem teenuste tarbimise periood septembrist juunini ning torustike renoveerimise ja ehitamise tippaeg on aprillist novembrini. Küll aga erines aasta varasematest, sest desünkroniseerimise ajaks valmistusime teenuste toimimiseks mitmepäevase täieliku elektrikatkestuse tingimustes, millele lisandus kõrge Emajõe veeseis koos üleujutusteks valmistumisega. 2024. aasta lõpp ja 2025. aasta esimene pool oli väga sademeterohke periood. Lisaks aasta algusele oli vee tase kõrge ka suve hakul ja tõusis kriitilise taseme lähedale. Ettevõtte tegutseb kohalikul Eesti turul ja ei oma partnereid väljaspool Euroopa liitu. Selle tõttu ei ole ettevõttel olulisel määral ka valuutakursside kõikumisest tekkivat mõju majandustulemustele. Ettevõte on avatud intressimäärade tõusust tulevale intressikulu kasvu riskile, kuid tulenevalt intressikandvate kohustuste suhteliselt väikese mahust, ei oma see ettevõtte majandustulemustele olulist mõju. Ettevõte investeeris 2025. aastal kokku 9 139 463 eurot. Suuremad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuste arendamisega seotud tegevused olid:  Tulenevalt maailma ebastabiilsusest tegelesime teenuste toimepidevuse arendamisega, et tulla toime elektrikatkestuste ning muude riskidega võimalikes kriisiolukordades;  Jätkasime Meltsiveski veehaarde vee töötlemise tehnoloogia valiku uuringutega ja katsetustega, sest varasem tehnoloogiline valik kõrge enerigakulu tõttu omaks olulist mõju vee omahinnale. Tehnoloogia valikul arvestame ka uute teadmistega toorvee kvaliteedist, mille riskid võivad avalduda kõige pindmises kvaternaari veekihis;  Alustasime Laseri tn joogiveepuhasti ja mahuti ehitushankega. Jaam on kavas välja ehitada ja ka käivitada hiljemalt 2027. aasta jooksul. Jaam aitab katta lähipiirkonna tarbimist ning tõsta veega varustamise kindlust;  Vee kvaliteedi riskide vähendamiseks alustasime Sepa ja Anne veetöötlusjaamadesse UV-seadmete paigaldamist, lõplik käivitamine 2026. aasta kevadel;  Tarbijate katkematu ja kvaliteetse veega varustamine sõltub torustiku seisukorrast, sp jätkasime võrgu amortiseerunud hallmalmist veetorustike rekonstrueerimist. Suuremad tööd toimusid Toominga, Väike-Sepa, Maisi, Linda, Paju, Risti, Ääsi, Hommiku ja Linnu tänaval, millele lisandus väikeseid rekonstrueeritud lõike. Lisaks ehitasime olulises mahus uusi veetorustikke, et uued tarbijad saaks liituda ja oleks tagatud toimepidevus ja vee kvaliteet. Kokku renoveerisime ja ehitasime 12,4 km veevõrgu magistraaltorustikku.  Suuremad reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimistööd toimusid Säde, Väike-Kaare, Väike-Sepa, Toominga, Maisi, Risti, Ääsi, Kreutzwaldi, Anne ja Linnu tänavatel, millele lisandus väikeseid amortiseerunud lõike. Suurem toru rekonstrueerimne Tartu lähialadel on käimas Kaare teel Luunja vallas. Lisaks ehitasime olulises mahus uut reoveekanalistasiooni, et tagada toimepidevus ja luua uutele tarbijatelevõimalus liituda. Kokku renoveerisime ja ehitasime 13,5 km magistraaltorustikku.  Seoses 1. jaanuarist 2025 kehtima hakanud nõudega, purgida reovett üle 2000 inimekvivalendi reoveekogumise alal juurdepääsuga veekindlatest mahutitest soodushinnaga, lõpetasime torustiku rajamise Purpuri tn. Antud torustiku külge on vajadusel võimalik ka lähipiirkonnad liita;  Lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni arendades suurendasime piirkondi, millelt sademevesi lahkvoolselt ära juhitakse. Suuremad sajuveetorusiku lõigud rajasime Säde, Väike-Kaare, Vambola, Sakala, Jalaka, Väike-Sepa, Maisi, Näituse, Paju, Risti, Ääsi, Kreutzwaldi ja Linnu tänavatele, lisaks veel väiksemaid lõike. SA KIK-i toetusega sadamaraudtee koridoris kollektori edukas rajamine, lõigus Väike-Kaar kuni Tähe tn, aitab oluliselt leevendada suurte valingvihmadega uputuse teket Riia- Vaksali viadukti all. Samuti on see eelduseks Tammelinna ja Ropka piirkonna lahkvoolse sajuvee ärajuhtimiseks. Kokku rajasime 9,3 km uut sajuveetorustikku. Iga lahkvoolselt ärajuhitud sajuvee kogus vähendab kulutusi energiale ja kemikaalidele ning aitab tõsta reovee puhastamise efektiivsust ning säästa keskkonda.  Jätkasime analüüsidega, et reoveepuhastit laiendada, vastavalt uue Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi (EL) 2024/3019 (edaspidi asulareoveedirektiivi) nõuetele. Osaleme projektis EMPEREST (Eliminating Micro-Pollutants from Effluents for REuse Strategies) ja peale testperioodi analüüsisime koos partneritega reoveepuhastuse tehnoloogiaid eesmärgiga leida parim väikseimate kuludega lahendus ravimijääkide, mikrosaasteainete ja PFASide eemaldamiseks Tartu reoveest. Alustasime reoveepuhasti energiaauditiga ja arengukava koostamisega.  Seose tõrgetega metaantanki töös, valmistusime ette reoveepuhasti metaantanki puhastamiseks ja remondiks 2026. aastal, et taastada ja tagada selle efektiivne pika-aegne töö jääkmudast biogaasi eraldamisel. Protsessist muda väljavõtmine remondi ajaks võib tekitada piirkonnas lõhnahäiringuid. 2025. aastat iseloomustavad naturaalnäitajad on järgmised:  Aasta lõpu seisuga oli 13 560 veeteenuste klienti;  Veetorustiku leke ja omatarve oli 9,4 %;  Likvideerisime 17 tänava veetorustiku avariid;  12,4 km ulatuses veetorustike rajamine ning renoveerimine, aasta lõpuks on meil 490,7 km reoveetorustikku;  13,5 km ulatuses reoveetorustike renoveerimine ja rajamine, aasta lõpuks on meil 519,5 km torusikku;  Sademeveetorustikke rajasime 9,3 km, aasta lõpu seisuga on meil 195,8 km sademevee torustikku;  Pesime läbi 122,3 km kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikku;  Likvideerisime 118 kanalisatsioonitorustiku ummistust;  Valvetelefoni kaudu kontakteerusid kliendid 1 128 korral;  Reovee puhastamisel eraldasime 6 697 t muda;  Biogaasi tootsime 529 844 m3;  Biogaasist tootsime elektrit 399 945 kWh ja jääksoojuse kasutasime mudatöötlusprotsessis ära;  Päikeseenergiast tootsime elektrit 332 953 kWh;  Vahetasime 2 505 veearvestit, aastalõpu seisuga on meil 13 780 kaugloetavat arvestit; 2026. aastal ettevõtte teenuste arendamine jätkub. Kavandatav investeeringute maht on 11,97 mln eurot. Sellest 8 mln eurot on torustike investeeringute maht. Lahkvoolse sadeveesüsteemi rajamiseks on plaanitud investeerida 2,53 mln eurot, kanalisatsioonitorustike investeeringute maht on 3,25 mln eurot ning veeorustikesse on plaanis investeerida 2,27 mln eurot. Erinevatesse vee tootmise ja reovee puhastmisega seotud seadmetesse on kavas investeerida 3,63 mln eurot. 2026.a. prioriteetsed eesmärgistatud tegevused teenuste toimekindluse ja kvaliteedi tõstmiseks ning keskkonnahoiu tõhustamiseks on:  Laseri tn uue joogiveepuhasti rajamise töödega alustamine eesmärgiga 2027. aastaks jaam valmis saada;  Meltsiveski veehaarde veetöötlustehnoloogia täiendavate katsetuste tegemine ja lõpliku tehnoloogia otsuse tegemine;  Amortiseerunud veetorustike ja reoveekanalisatsiooni jätkuv renoveerimine, et võrgu keskmist seisukorda parandada ja vähendada teenuste katkestuste võimalusi;  Sademevee lahkvoolse torustiku rajamise jätkamine, et tõhustada reovee puhastamist, vähendada Tartu „jalajälge“ ning võimaldada linnal areneda. Siinkohal tuleb arvestada ka muutuva kliimaga, sest vihmavaligud muutuvad intensiivsemaks ja rajatav torustik aitab kaasa nende mõjude vähendamisele;  Seoses uue asulareovee direktiiviga, mis kehtestab rangemad saasteainete piirmäärad heitvees, energianeutraalsuse saavutamise ning IV puhastusastme rajamise, alustame uue arenguplaani koostamist. Reoveepuhasti enda koormatust arvestades valmistume reovee töötlemise mahu suurendamiseks olemasolevate rajatiste arvelt;  Toimepidevuse tähelepanu tõstmine erinevateks kriisiolukordades seoses erinevate kriisiõppuste ja desünkroniseerimiseks ettevalmistustega, saime hea ülevaate võimalikest riskikohtadest, millele tuleb tähelapnu pöörata.