AS Utilitas Eesti

AS Utilitas Eesti 2025. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne AS Utilitas Eesti (edaspidi UEE) kuulub energiakontserni Utilitas, mis pakub kaugkütteteenust ja toodab soojust ja elektrit kümnes linnas Eestis ja Lätis ja lisaks sellele arendab ja opereerib taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsusi Eestis, Lätis ja Leedus. UEE aktsiatest 100% kuulub kontserni emaettevõttele OÜ Utilitas. UEE omab tütarettevõtet Utilitas Valka SIA 100%-osalusega. UEE eesmärgiks on tagada tarbijatele teenuse pidev toimimine keskkonnasõbralikult ning taskukohase hinnaga. UEE osutab kaugkütteteenust seitsmes linnas üle Eesti – Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kärdlas, Raplas, Paides ning Valgas, kokku ligi 1 110-le hoonele. Ettevõte haldab ligi 110-kilomeetrist kaugküttevõrku, millest 82,7% moodustavad täielikult renoveeritud või uued torustikud (2024. a. 106 km ja 77,3%). Teenuse pakkumiseks käitab UEE ühte koostootmisjaama ning 12 katlamaja. Lisaks käitab UEE seitset päikeseparki viies linnas (so Jõgeva, Rapla, Keila, Valga ja Paide). Utilitas Valka SIA käitab koostootmisjaama Valka linnas Lätis. Kaugküte on efektiivne ja keskkonnasõbralik energialahendus, mis on parim viis tiheasustusega piirkondade soojusenergiaga varustamiseks. Kaugkütet toodetakse tsentraalsetes tootmisseadmetes, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, tootmises väheväärtuslikke kütuseid ja heitsoojust ning rakendada koostootmise eeliseid, vähendades seeläbi linnade elanike energiatarbimise negatiivset mõju keskkonnale. Kõik UEE kaugküttesüsteemid on tunnustatud märgisega „Tõhus kaugküte“. Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles, lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis (EL) 2023/1791 sätestatust, kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. UEE kaugküttesüsteemides kasutatakse baaskoormusel kohalikku taastuvkütust, so metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetud hakkepuitu. Utilitas Eesti kaugküttevõrkude parameetrid on väga lähedased Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) madalatemperatuurse kaugküttevõrgu definitsioonile. Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 on kehtestatud siduv eesmärk vähendada Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrra aastaks 2030 võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamist toetavad mitmed energia- ja kliimapoliitika õigusaktid. Energiatõhususe direktiiv (EL) 2023/1791 seab eesmärgiks vähendada Euroopa Liidu primaar- ja lõppenergia tarbimist 2030. aastaks 11,7% võrreldes 2020. aasta prognoositud tarbimisega. Taastuvenergia direktiiv (EL) 2023/2413 näeb ette, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu energia summaarses lõpptarbimises peab 2030. aastaks olema vähemalt 42,5%, eesmärgiga suurendada see võimaluse korral 45%-ni. Eesti taastuvenergia eesmärgid on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduses, mille kohaselt peab taastuvenergia osakaal 2030. aastaks moodustama vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarses lõpptarbimises peab taastuvenergia osakaal ulatuma vähemalt 100%-ni ning soojuse summaarses lõpptarbimises vähemalt 63%-ni. AS Utilitas Eesti tegevus panustab Euroopa Liidu ja Eesti taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärkide saavutamisse. 2025. aasta jätkuvalt keerulises tegevuskeskkonnas oli UEE fookuses eelkõige toimepidevuse ning varustuskindluse tagamine. Volatiilsetele toormehindadele vaatamata suutis UEE tänu kodumaise taastuvenergia kõrgele osakaalule tootmises tagada klientidele soodsama kaugkütte hinna, kui muudel energiakandjatel baseeruvate küttelahenduste puhul. Eskaleerunud energiahindade küsimus ning taastuvenergia eesmärgid on saanud olulisteks argumentideks ka klientide kaugküttevõrguga liitumisel. 2025. aastal alustas UEE kaugküttevõrkudes tarbimist 16 hoonet (sh Keilas 5, Jõgeval 3, Haapsalus 3, Paides 2, Raplas 2 ja Kärdlas 1), lepingulist võimsust lisandus 4,6 MW (2024. a. alustas tarbimist 266 uut tarbijat, millest 254 lisandusid tänu uutele Paide ja Keila Tööstusküla võrgupiirkondadele), lepingulist võimsust lisandus 68 MW). 2025.a. suurimad tarbimisega alustajad olid Keilas Keila keskus ja Vesiveski Keskus, Kärdlas tootmishoone Ümarmäe tn 3 ja Magaziini kauplus Raplas. 2025.a. investeeris UEE kokku ligi 10,5 miljonit eurot (2024. a. 4,4 miljonit eurot). Sarnaselt eelnevate aastatega investeeriti enim torustike rekonstrueerimisse ja ehitusse - 6,6 miljonit eurot (2024. a. 2,7 miljonit eurot). Kokku rekonstrueeriti 0,2 km soojustorustikke ning rajati täiendavalt 2,2 km torustikku. Aruandeaastal ühendas Utilitase kontsern Valga ja Valka kaugküttesüsteemid eesmärgiga suurendada varustuskindlust ja vähendada fossiilkütuste kasutamist. Valka biomassil töötavast koostootmisjaamast pärinevat ülejäävat soojust kasutatakse Valga soojusvarustuse toetamiseks, aidates minimeerida fossiilkütuste tarbimist tippude katmiseks ning parandades kaugkütte keskkonnajalajälge. Kahe linna kaugküttesüsteemide ühendamiseks vajalikud ehitustööd lõpetati 2025. aasta augusti lõpus, rajati pea 1 700 meetrit uusi torustikke ning soojus hakkas kahe linna vahel liikuma 2025/2026. aasta kütteperioodi alguses. Projekt on märkimisväärne piiriülese koostöö seisukohalt, kuna tegemist on esimese teadaoleva projektiga Euroopas, kus eraettevõte ühendab kahes riigis asuvad linnad ühisesse kaugküttevõrku. Seetõttu ei pea Valga kaugküttevõrgus ka investeerima täiendavalt vanade tootmisseadmete asendamisse uute kateldega, mis on ajas kasvavaid investeeringute ühikkulusid silmas pidades oluliselt soodsam lahendus. 2025. aastal teostatud soojustorustike rekonstrueerimisprojektidest olid olulisimad Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastusega projektid: Endla, Eha ja Lahe tänava piirkonna torustike rekonstrueerimine Haapsalus; Põhja, Ülesõidu ja Roheline tänava piirkonna torustike rekonstrueerimine Keilas; Uus ja Pargi tänava torustike rekonstrueerimine Jõgeval; Metsa ja Pärna tänava torustike rekonstrueerimine Valgas; Kastani ja Koidu tänava torustike rekonstrueerimine Raplas ning Põllu tänav 28 kuni Uus tn 4 torustike rekonstrueerimine Kärdlas. Lisaks ühendati kaugküttevõrguga suurematest uutest klientidest Jõgeval Kesk tn 4 kaubanduskeskus ning Keilas Vesiveski keskus ja Keila keskus. AS Utilitas Eesti 2025. a. majandusaasta aruanne Investeeringuid tootmishoonetesse ja -seadmetesse tehti 3,5 miljonit eurot (2024. a. 1,2 miljonit eurot). Olulisemate projektidena saab välja tuua soojuspumpade lahenduse ja soojussalvesti rajamise Jõgeval, biokatla tuhaärastussüsteemi rajamise Kärdlas, hakke söötja tõukurite vahetuse ja biokatla müüritise parenduse Keilas, territooriumi asfalteerimise Valgas, katlamaja automaatikalahenduse asendamise Raplas ning koostootmisjaama auruturbiini rekonstrueerimise Paides. Jõgeva uudset lahendust kaasrahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Põhitegevuse hooajalisus Välistemperatuuri muutustest tingituna on kaugküttele iseloomulik tarbimismahtude sesoonne kõikumine. Kaugkütteperioodiks on enamasti periood oktoobrist aprillini, mille jooksul müüakse ca 85% aastasest soojusenergia kogusest. UEE ostetud ja toodetud soojusenergia oli 2025. aastal 241 GWh, mis on 6% rohkem kui eelmisel aastal tulenevalt Paide tootmisüksuse täisaasta opereerimisest (lisandus 2024. aasta märtsis). Taastuvatest energiaallikatest võrku edastatud soojuse osakaal oli 91% (2024. a. 87%). Personal Ettevõttes töötas aruandeaasta lõpu seisuga 64 töötajat (2024. a. 67 töötajat). UEE palgakulud 2025. aastal olid 2 344 tuh eurot, millele lisandusid sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse (2024. a. 1 884 tuh eurot, millele lisandusid maksud). Personalikulusid mõjutas samuti Paide üksuse esimene täisaasta. Juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati tasu 254 tuh eurot, millele lisandus sotsiaalmaks (2024. a. 235 tuh eurot, millele lisandus sotsiaalmaks). Kvaliteedijuhtimissüsteem