Eesti Jahimeeste Selts

Tegevusaruanne 1. ÜLDINE ÜLEVAADE Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on mittetulundusühing, mis tegutseb põhikirja, volinike koosoleku ja juhatuse otsuste alusel. EJS on jahindusega tegelevate juriidiliste isikute ühendus. Eesti Jahimeeste Selts on 2025. aastal jätkanud oma tegevust jahinduse edendamisel, liikmete huvide kaitsmisel ning looduskaitseliste ja -hariduslike projektide elluviimisel. Aasta jooksul keskendusime jahinduse jätkusuutlikkuse tagamisele, liikmeskonna koolitamisele ja ühiskonna teadlikkuse suurendamisele jahinduse olulisusest. Seisuga 31.12.2025.a. kuulus EJS-i 102 liikmesorganisatsiooni, kus on arvel kokku 10 957 jahimeest. EJS-s oli palgal 7 töötajat, 5 inimest büroos, koristaja ja majahoidja. IT süsteemide koordinaator ja ajakirja peatoimetaja teenust ostame lepinguga. Lisaks tegutsevad kaks vabatahtlikud projektijuhid. 2. PÕHITEGEVUSED 2025 Seltsi liikmete huvide ja õiguste esindamine jahindusalases tegevuses, koostöös partneritega ja õigusloomes. EJS osales aktiivselt jahindust reguleerivate õigusaktide aruteludes ning esitas ettepanekuid nende täiendamiseks. EJS juhatus on pööranud suurt tähelepanu koostööle erinevate riigi- ja ühiskondlike organisatsioonidega. Jätkunud on koostöö nii Riigikogu, Kliimaministeeriumi (KliM), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (RePM), Keskkonnaameti (KeA), Põllumajandus- ja toiduameti (PTA), RMK, Erametsaliidu, KAUR, Politsei-ja piirivalveamet (PPA) kui ka teiste partnerorganisatsioonidega. On selgitatud üksteise seisukohti ja arusaamu. korraldatud mitmeid ümarlaudu, tegeletud ulukikahjude ennetamise meetmete väljatöötamisel. EJS on EPKK liige ja Laskurliidu liige. EJS juhatuse liikmed ning tegevjuht osalesid PTA juures Sigade Aafrika katkuga tegeleva riikliku tauditõrje ekspertkomisjon istungitel. 2025 aastal tabas riiki suurem Sigade Aafrika Katku laine (SAK), seoses sellega oli EJS esirinnas viiruse leviku peatamisega. Peamised tegevused millega tegelesime (tabel 1). Tegevus Selgitus Droonide soetamine Droonid on KeA -le soetatud, hetkel käib lepingupunktide arutelu, millisel alusel need EJS kasutusse antakse Seire tõhustamine Keskkonnaamet on pidanud esialgseid arutelusid Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuriga ulukiseire võimekuse täiendamiseks. Maaülikool on andnud esmase hinnangu, mille kohaselt võib ühe piirkondliku uuringu maksumus olla ligikaudu 20 000 eurot, ning pakkunud välja üldise riskimudeli väljatöötamise, mis võimaldaks hiljem suunata detailsemaid ekspertiisid riskivalimi piirkondadesse. Paralleelselt arutatakse Keskkonnaagentuuriga, kas on ekspertiisideks KeA-le eraldatud summaga võimalik tõsta nende võimekust jahipiirkonna tasemel hinnangute andmiseks. Küttimise toetus Toetusmeede 65€ lisaraha ühele kütitud metsseale, toetus makstakse läbi KIK-i. Täpne kord puudub. JAHISE arenduse IT toetus Metssigade proovide ja uluki esmadeklaratsiooni esitamine paberivabalt Trihhinelloosi proovid Meede avanes 15.09. Koos vereprooviga saab viia LABRISESSE tasuta kontrollimiseks Trihhinelloosi proove, Konservide meede Meetmes osalevate kokkuostjate hange lõppes 10.09.25 (metssealiha kokkuost) E smakäitluskohtade meede 1 6.09.25 REM koosolek, sisendite andmiseks meetmesse Muud tegevused SAK pidurdamiseks Öövaatlusseade Kõrgus piirangud öövaatlusseadme kasutamiseks metsseajahil va.ühisjahil on ära kaotatud. Peibutussöötmine Eelneva 5kg asemel, 20kg korraga ja 200kg kuus, maksimum kogus Jahikoerte kasutamine Jahieeskirja § 5 lg 6 p 21 sätestab, et metsseale võib pidada metssigade küttimiseks 1. aprillist 30. septembrini jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti määratud juhtudel Desoained jahiseltsidele Tellime läbi PTA desoained jahiseltsidele Liikmeskonna koolitamine ja järelkasv. Jahindusalaste ürituste läbiviimine. Aasta jooksul viidi läbi mitmeid koolitusi jahinduse, laskespordi ja ulukiökoloogia teemadel. EJSis toimus kaks jahitunnistuse taotlejate kursust kevadel ja sügisel. Suurt tähelepanu pöörasime noorjahimeeste kaasamisele, korraldades suviseid jahilaagreid ja loodusmatku. Noorjahimehe koolitusi korraldati kogu organisatsioonis kokku 14. Kursuse läbis 256 noort jahimeest. Jahikursuse hind organisatsioonis oli 400 - 525eurot. Noorte- ja jahinduslaager toimus 2025 aastal Võrumaal. Osales 19 noort jahinduse huvilist Kolmepäevase laagri korraldas Võru JS. Euroopa 26. hirvepeibutamise võistlused toimusid Leedus. Eestit esindas viie liikmeline delegatsioon. Eesti osales Poolas Jahisarvepuhumise festivalil. Eestit ja EJSi esindas Põltsmaa JS jahisarveorkester. 2025 11.-13. juulil toimus 43. jahimeeste kokkutulek Jõgevamaal Kamaris, kus oli osalejaid ligi 5500. Peale kokkutulekut korraldati osalejatele tagasiside küsitlus, millele vastanute arvamus oli üldiselt rahulolev. Küsitlus tõi välja ka kitsaskohad, millega arvestatakse järgmise kokkutuleku korraldamisel. EJS-i juhatus nimetas 2025. aasta „Põdra“ aastaks. Põdra-aastal juhtisime suuremat tähelepanu põtrade populatsioonile ja tema olulisusele ökosüsteemis. Koostöös Luunja JS korraldasime lastele joonistuskonkurssi „Metsloom“. Võidutööd said konserve tootvate ettevõtete etikettidele. Eesti Jahimeeste Seltsi selle aasta naistöötajate motivatsioonipäevad toimusid 15.-17. oktoobril Paldiskis ja Pakri saartel. Päevateemaks oli AI kasutamine kontoritöös. Traditsiooniline jahirahu kuulutati välja 22. detsembril koostöös Harju Jahindusklubi ja Jüri jahimeestega Olerexi Sõlmes. Jahirahu kuulutati eelnevalt välja EJS majas Kuristiku tn. Mais 2025 toimus Türi kultuurimajas korraline volinike koosolek, kus kinnitati eelmise majandusaasta aruanne, anti üle EJS autasud, president andis ülevaate juhatuse tööst, kinnitati EJS 2024. a. majandusaasta aruanne, 2025 a. eelarve, valiti audiitor. Korraldati 2 liikmesorganisatsiooni juhtide koosolekut, kevadel ja sügisel. Juhatus on pidanud aasta jooksul kokku 10 korralist koosolekut, millede protokollid on