Eesti Kaupmeeste Liit

TEGEVUSARUANNE Eesti Kaupmeeste Liit on vabatahtlikkuse alusel ühinenud Eesti Vabariigis tegutsevate jae- ja hulgikaubandusettevõtete ühendus. Kaupmeeste Liit (http://www.kaupmeesteliit.ee/) on asutatud 1996. aastal eesmärgiga esindada ja kaitsta liidu liikmete huve seadusloome protsessis, ettevõtluse arendamisel ja hea kaubandustava põhimõtete süvendamisel. 31.12.2025 seisuga oli Kaupmeeste Liidu bilansimaht 54 431 eurot. Tulud 2025. aastal olid kokku 196 770 eurot. Liidu tulu tuli 89% ulatuses liikmemaksudest ja väiksemas osas teenuste müügist ning intressitulust. Liidu kulud 2025. aastal olid kokku 223 608 eurot. Aruandeaasta tulem oli -25 773 eurot. 2025. aastal töötas Kaupmeeste Liidus täiskohaga 2 töötajat. Juhatuse liikmetele töötasu ei makstud. 2025 aastal liitus Kaupmeeste Liiduga kaks uut ettevõtet: AS Tartu Turg ja KPG Kaubanduse OÜ. 2025.a lahkus liidust neli liiget: Edrinks OÜ, Baltika AS ja KalaKala & Pojad seoses äritegevuse lõppemisega ning Coop Põlva Tarbijate Ühistu. Aasta lõpu seisuga oli Kaupmeeste Liidu liikmete arv 56, neist 8 toetajaliiget. Eesti Kaupmeeste Liidul on kolm prioriteetset tegevussuunda, millega tegeleti jätkuvalt 2025. aastal. Nendeks on sektori esindamine õigusloomes, kaubandusvaldkonna mainekujundus ja Liidu arendusprojektid ning siseelu edendamine. Õigusloome ja sektori esindamine Kaupmeeste Liit rääkis aktiivselt kaasa kaubandussektorit puudutavas õigusloomes ja ettevõtluskeskkonna kujundamises. Aasta jooksul saatis liit välja 18 ametlikku tagasisidet või pöördumist õigusloome sisendiks. Olulisemad teemad olid: 1. Toiduainete käibemaksu alandamise vajalikkus. Selle-sisulisi üleskutseid ja pöördumisi tegime koostöös Põllumajandus-Kaubanduskojaga ning liidu juht ja juhatuse liikmed võtsid aktiivselt meedias sõna. 2. Kaugmüügi digiplatvormidele võrdsete kohustuste laiendamise ettepanek läbi mitmete seadusandlike algatuste Brüsselis. Seisime muuhulgas keskse tootjavastutuse registri rajamise eest. 3. Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine), kus aitasime defineerida eelnõu haldusalasse jäävate ettevõtete skoopi (välja jäi lisaks jaekaubandusele ka suurem osa hulgikaubandusest, mis ei olnud seotud toiduga) 4. ELi metsade raadamise määrus (EUDR). Kaupmeeste Liit on järjepidevalt töötanud määruse lihtsustamise nimel, et võidelda koormava ja kasutu bürokraatia tekitamisega tarneahelasse- ettepanekud on osutunud tulemuslikuks. 5. Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (paindlik tööaeg), mis sai vastu võetud ning laiendas Eesti õigusse muutuvtunnilepingute sõlmimise võimaluse. 6. Paberostukviitungite vähendamise eelnõu. Tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seadus. Kaupmeeste liit on taotlenud võimalust muuta pabertšekid vabatahtlikuks juba aastaid ja 2025 see tehti ära. Oluliselt vähem tarbetut paberit on vajalik välja trükkida ning tarbijate õigused jäid kaitstuks läbi digilahenduste. 7. Kaupmeeste Liit esitas omapoolsed ettepanekud bürokraatia vähendamiseks Riigikantseleile ja halduskoormuse vähendamise nõuandvale kojale. 8. Jäätmereformi eelnõu. Saatsime koostöös teiste ettevõtlusorganisatsioonidega Riigikogu keskkonnakomisjonile neli ettepanekut, et hoida jäätmereformi eelnõu jõustudes ära ebamõistlik kulude tõus pakendiettevõtjatele. 9. Hoonete energiatõhususe direktiiv. Koostöös Taltechiga panustasime kaubandushoonete energiaklassi metoodika uuendamisse. 10. Esindasime kaubandust tekstiilile ja kosmeetikatoodetele laiendatud tootjavastutuse süsteemi laiendamise aruteludes Kliimaministeeriumiga Liidu töö tulemusena on oodata elektriautode parkimistaristu nõuetele suuremat paindlikkust ja kaubandushoonetele kuluefektiivsemat energiaklassi arvutamise metoodikat. Muutusid vabatahtlikuks pabertšekid, suur osa mitte-toidukaubanduse hulgimüügist sai vabastuse küberturvalisuse standardi juurutamisest. Lihtsustunud on pakendamata toidu annetamise nõuded ja tööd on tehtud toidu varustuskindluse suurendamiseks. Saatsime mitmeid bürokraatia vähendamise ettepanekuid erinevatele riigiasutustele, millest paljud on ka saanud riikliku toetuse. Kaupmeeste Liit esindas sektorit muuhulgas Põllumajandus- ja Toiduameti kliendinõukojas, Eurocommerce keskkonnakomitees, Tööandjate Keskliidu volikogus, Eesti Panga juures tegutsevas Maksekeskkonna Foorumis, TTJA tarbijavaidluste komisjonis, Eesti Pandipakendi nõukogus ja teistes väiksemates nõukodades ja töörühmades. Kaubandusvaldkonna mainekujundus. Kaupmeeste Liit jätkas pikaajalise kampaaniaga, mis kutsub noori tööle kaubandusse. Kevadel ja sügisel 2025 kordas Liit koos liikmetega kampaaniat „Sinu rütmis töö. Tule kaubandusse!“. Kampaania eesmärk on tutvustada noortele karjäärivõimalusi kaubandussektoris. Kampaania kodulehel www.tulekaubandusse.ee saavad noored teha mängulist karjääritesti, leidmaks enda rütmile ja iseloomule sobilikku ametit kaubanduses. Kampaanialehel avaldame kaubandussektori põnevate ametite ja töötajate lugusid ning tutvustame oskusi, mida töö kaubanduses arendab. Noortele suunatud kaubandusameteid tutvustav kampaania läbis kevadel laiendus-ja uuenduskuuri. Karjääritesti lehel tulekaubandusse.ee lisandusid uued ametid: tootejuht, väikepoodnik ja müügiesindaja. Samuti valmisid uued videod klienditeenindaja ja kaupluse juhataja ametite tutvustamiseks. Aasta teises pooles tegeles liit aktiivselt hindade ja inflatsiooni teemades kaubanduse perspektiivide tutvustamisega. Tegime ettepaneku toiduainete käibemaksu langetamiseks ja tegelesime käibemaksulangetuse debati tõstatamisega meedias. Kaupmeeste Liidu avalikkusele suunatud tegevused Meedias võtsime palju sõna hinnatõusude põhjuste selgitamiseks ning rääkimaks ebavõrdsest konkurentsiolukorrast kolmandate riikide veebiplatvormidega. Samuti varguste teemal ja teenindajate kaitseks ja väärtustamiseks. Rohkelt avalikkuse tähelepanu pälvis Kaupmeeste liidu argumentatsioon elektriautode laadimistaristu üledimensioneerimise teemal. Juba 12ndat aastat korraldasime koostöös Äripäeva teemaveebiga kaubandus.ee Kaubanduse Aastakongressi. Arendustegevused ja siseelu Kaupmeeste liit asus eest vedama tekstiili laiendatud tootjavastutuse organisatsiooni loomise aktiivgruppi. Aasta jooksul toimus mitu arutelu ning laia ettevõtete ringi kaasamine väljastpoolt liidu liikmeskonda. Kutsusime ettevõtteid kaasa meedias, otsesuhtluse ning esinemistega üritustel. Riigiga rääkisime läbi süsteemi ülesehituse loogikat ja probleemkohti ajalooliste jäätmete ja veebiplatvormide kaudu tuleva tootemahuga, mida enamasti keegi ei deklareeri. Kaupmeeste Liit jätkas 2025. aastal uute töötajate mentorite programmiga. Programmi eesmärk on koolitada kaubanduses välja vaimse toe pakkumise oskusega mentorid, kes aitaksid uusi töötajaid sisseelamisel. Pikaajalisem eesmärk on juurutada kaubanduses inimkeskset juhtimist ja vaimset tervist toetavat meeskonnatööd. Arutasime kaubandusklubis täiendavalt kuidas ühiselt kaitsta töötajaid klientide poolse kiusamise eest. Liit korraldas aasta jooksul kaheksa üritust. Nende seas erinevaid seminare, ümarlaudu ja infotunde. Liit kutsus aasta jooksul kokku kaks üldkoosolekut ning toimusid kümme juhatuse koosolekut.