Eesti Punane Rist

TEGEVUSARUANNE 2025 Sissejuhatus 2025. aasta oli Eesti Punasele Ristile sisukas ja arengut tähistav. Meie roll riigi humanitaarpartnerina muutus veelgi selgemaks olukorras, kus rahvusvaheline julgeolekukeskkond oli jätkuvalt ebastabiilne ning kriiside mõju ulatus üha enam ka igapäevaellu Eestis. Eesti Punane Rist tegutses järjepidevalt oma põhieesmärgi nimel – ennetada ja leevendada inimkannatusi, toetada haavatavaid inimesi ning tugevdada kogukondade valmisolekut. Organisatsiooni tegevus lähtus Punase Risti põhimõtetest: inimlikkusest, erapooletusest, neutraalsusest, sõltumatusest, vabatahtlikkusest, ainususest ja ülemaailmsusest. Need põhimõtted ei ole pelgalt väärtused, vaid praktilised tööriistad, mis võimaldavad tegutseda keerulistes ja sageli polariseerunud oludes, säilitades usaldusväärsuse ning ligipääsu abivajajateni. Aasta jooksul keskendus Eesti Punane Rist kriisivalmiduse süsteemsele arendamisele, kogukondade vastupidavuse suurendamisele, psühhosotsiaalse toe võimekuse kasvatamisele ning rahvusvahelise koostöö tugevdamisele. Oluline rõhk oli ka Ukraina toetamisel ning Eestis viibivate sõjapõgenike abistamisel. Kriisivalmiduse süsteemne tugevdamine 2025. aastat mõjutasid oluliselt muutused rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. Läänemere piirkonna pinged, küber- ja hübriidohtude kasv ning kriitilise taristu haavatavus tõid kriisivalmiduse küsimused senisest selgemalt fookusesse. Sellises keskkonnas muutub humanitaarorganisatsioonide roll ühiskonnas veelgi olulisemaks. Eesti Punane Rist keskendus aasta jooksul süsteemsele valmisoleku arendamisele. Oluliseks sammuks oli regionaalse struktuuri kujundamine, mis suurendas organisatsiooni operatiivset võimekust üle Eesti ning parandas koostööd kohalike ja riiklike partneritega. Arendati kriisijuhtimise loogikaid, töötati läbi erinevaid stsenaariume ning testiti humanitaarabi vastuvõtmise ja koordineerimise mehhanisme koostöös riigiasutustega. Eriline tähelepanu oli vabatahtlike kriisipädevuste arendamisel. Koolituslaagrid, rahvusvahelised õppused ja praktilised harjutused aitasid tõsta organisatsiooni valmisolekut tegutseda nii suurõnnetuste kui ka relvakonflikti tingimustes. Ukraina kogemus kinnitas, et pikaajaline kriis eeldab lisaks operatiivvõimele ka selget õiguslikku raamistikku ja toimivat koostööd riigiga. Oluline arengusuund oli rolliselguse suurendamine. Kriisiolukorras peab olema üheselt mõistetav, kuidas riik ja Punane Rist koostööd teevad ning milline on humanitaarorganisatsiooni koht laiemas elanikkonnakaitse süsteemis. 2025. aastal panustati selle selgitamisse ja tugevdamisse, et tagada koostöö toimimine ka kõige keerulisemates olukordades.