Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda on 1993. aastal asutatud Harju maakonnas tegutsev mittetulundusühing, mis on pühendunud puuetega inimeste ning kroonilise haigusega elavate inimeste ja nende lähedaste huvikaitselele. Organisatsiooni juhatusse kuuluvad Helmi Urbalu, Jakob Rosin, Kadri Palk, Kairit Numa, Meelis Joost, Mihkel Tõkke, Ulvi Tammer-Jäätes ja Veronika Allas.

EPIKoda tegutseb katusorganisatsioonina Eestis tegutsevatele puuetega inimeste ja krooniliste haigete esindusorganisatsioonidele. Võrgustikku kuulub 15 maakonna puuetega inimeste koda ning 36 üle-eestilist puude- või kroonilise haiguse spetsiifilist liitu ja ühendust, lisaks 5 toetajaliiget — kokku esindatakse ligi 300 organisatsiooni üle Eesti. Põhitegevus hõlmab huvikaitset, nõustamist ja õigusabi, infomaterjalide ning juhendite koostamist, fotonäituste korraldamist ning ametlike arvamuste ja pöördumiste esitamist. Tegevuse eesmärk on puuetega ja kroonilise haigusega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine.

2025. aastal oli organisatsiooni müügitulu 836 438 eurot ja puhaskasum 14 174 eurot. Töötajate arv aruande kohaselt oli 9, värskeimates maksuandmetes on see näitaja 14.

Kogu Eesti tegevusala „Tervisehäiretega, puuetega või erivajadustega isikute ühendused ja nende liidud" kogukäive aastal 2025 oli 1 704 539 eurot, millest Eesti Puuetega Inimeste Koda moodustas 836 438 eurot ehk 49,1%. Sektori puhaskasum oli 44 965 eurot, millest organisatsiooni osa oli 31,5%. Töötajate arv sektoris oli 22, millest organisatsiooni töötajate osakaal oli 40,9%. Harju maakonnas oli sama tegevusala kogukäive 1 073 637 eurot, millest Eesti Puuetega Inimeste Koja osa oli 77,9%; maakonna sektori puhaskasumist moodustas organisatsioon 25,8% ning töötajatest 69,2%.

2025. aasta tegevus oli seotud Eesti Puuetega Inimeste Fondi kolmeaastase huvikaitsealase lepinguperioodi lõpetamise ning strateegilise partnerluse taotluse ettevalmistamisega. Peamiste teemadena käsitleti kohalike omavalitsuste valimisi, patsiendikindlustust, erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni küsimusi, ligipääsetavust ning tööturu temaatikat. Olulisemateks riigiasutustest partneriteks olid Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Töötukassa ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet.