Põltsamaa Vallavara OÜ

TEGEVUSARUANNE Ettevõtte tutvustus Põltsamaa Vallavara OÜ (edaspidi Vallavara) on 1993. aastal asutatud ettevõte, mis kuulubPõltsamaa Vallavalitsuse konsolideerumisgruppi. Ettevõtte põhikirjast tulenev eesmärk on tagada Põltsamaa valla elu-, külastus- ja ettevõtluskeskkonna areng ja efektiivne majandustegevus läbi turismi- ja infrastruktuuriobjektide arendamise ja haldamise, sh taotledes lisavahendeid investeeringuteks, teenuste arendamiseks ja tegevuste läbiviimiseks. Ettevõtte põhitegevuseks on Põltsamaa lossi külastuskeskkonna arendamine ja haldamine ning valla turismi- ja taristuobjektide (Kuningamäe ja Kamari puhkealad, valla- ja linnaruumiviidad ja teavitustahvlid, tänavavalgustus, Põltsamaa linna keskväljak, Roosisaar ja kallasrada, Põltsamaa lasteaed, Esku lasteaed-kogukonnamaja jms) arendustegevuste koordineerimine. Lisaks Põltsamaa valla suuremahuliste infrastruktuuri investeeringuprojektide elluviimisele jaturismivaldkonna koordineerimisele korraldab ettevõte alates 01.01.2020 ka Põltsamaa piirkonna ajalugu koguva ja säilitava muuseumi igapäevatööd. Vastavalt osaühingu põhikirjale ei taotle muuseum majanduslikku kasumit ja on üldsusele avatud eesmärgiga koguda, säilitada, uurida ning vahendada Põltsamaa valla inimeste ja nende elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Põltsamaa Vallavara OÜ elluviidavate projektide maht on kokku ca 20 miljonit eurot ning mis hõlmab kokku ca 40+ projekti perioodil 2020-2029.a. Osakapital Põltsamaa Vallavara OÜ osakapitali suuruseks 24 000 eurot. Juhatus Seisuga 31.12.2025 oli Põltsamaa Vallavara OÜ juhatuses üks liige. Personal Seisuga 31.12.25 töötas ettevõttes lisaks juhatusele 10 põhikohaga töötajat. Lisaks palgatakse abipersonali vastavalt vajadusele ja hooajale. Asukoht Põltsamaa lossikompleks Põltsamaa lossikompleksi ja muuseumi tegevuse ülevaade Aruandeaastal jätkus Põltsamaa lossikompleksi tervikliku külastuskeskkonna arendamine. Kogu aasta vältel panustati nii teenuste mitmekesistamisse ja teostati hoonetes hooldusremonte. Täiendav info lossikompleksi suuremate projektide kohta on leitav: https://www.poltsamaa.ee/projektid Tegevusaastal jätkus temaatiliste ürituste korraldamine (loengud, näitused, ühisprojektid piirkonna mälu- ja haridusasutustega, Lumekuningriik jms) ning haridusprogrammide ja giidituuride arendus. Ühtlasi võeti aktiivselt osa vabariikliku mõjugapärandivaldkonda tutvustavatest üritustest oma alaprogrammiga (Muinsuskaitsepäevad, Unustatud mõisad jms). Jätkati ka juba traditsiooniks saanud Lumekuningriigi korraldamisega. 2025.aastl keskenduti peamiselt külastusteenuste arendamisele ning püsinäituste ala laiendamisele. Aasta lõpuks valmis Meistrite püsinäituse pind koos inventariga ning näitus avatakse 2026.aasta alguses. Seeläbi lisandus kompleksis näitusepinda ca 40 m2. Ühtlasi jätkus muuseumi esemete- ja fotode inventeerimine ja digitaliseerimine, vastava info sisestamisega MuIS programmi ning erinevate investeeringu ja sisutegevuste projektide kirjutamine. 2025. aastal külastas muuseumi tasulisi näitusealasid ca 20 170 inimest. Seisuga 31.12.25 tegutses lossikompleksi rendipindadel kokku 4 rentnikku (käsitöö-, kunsti-, meedia- ja toitlustusalane tegevus). Kuningamäe puhkeala arendusJätkunud on Kuningamäe puhkeala arendustegevused, kus 2023. aastal algas uus 4-aastane (2023-2026) Kultuuriministeeriumi poolt rahastatav Regionaalsete tervisespordikeskusteväljaarendamise toetamise projekt, millest 50% on riigipoolne toetus ja ülejäänud sihtfinantseeringuna saadud valla omaosalus. 2025. aastal jätkati 4-aastase tegevuskava elluviimist.2025. aasta mais kinnitati taotlused struktuuritoetuste keskkonnas Põltsamaa valla Kuningamäe kompleksi ning spordi ja aktiivse vabaaja tegevusvaldkonna arendamiseks läbi Euroopa regionaalarengufondi summas 1,28 miljonit ning tegevustega alustati juulis 2025. 2025 novembris kinnitati struktuuritoetuste keskkonnas rahastuse taotlus läbi heitkogustekauplemise süsteemi summas 2,8 miljonit Põltsamaa valla liginullenergia spordi- ja teenushoone rajamiseks. Kuningamäel jätkus aastaringselt traditsiooniliste võistluste ja ürituste korraldamine. Valla turismitöö koordineerimineJätkus aktiivne Põltsamaa lossikompleksi tervikliku külastuskeskkonna arendaminejatööshoidmine. Kogu aasta vältel panustati nii teenuste mitmekesistamisse, teostati hoonetes hooldusremonte. Tegevusaastal jätkus aktiivne temaatiliste ürituste korraldamine (loengud, näitused, ühisprojektid piirkonna mälu- ja haridusasutustegajm) ning uute haridusprogrammide ja giidituuridearendus.Võetiaktiivseltosa vabariiklikumõjugapärandivaldkonda tutvustavatest üritustest oma alaprogrammiga (Unustatud mõisad,Muuseumiööjms). Jätkati ka juba traditsiooniks saanud Lumekuningriigi korraldamisega.Kokku viidi lossis läbi ca 363tuuri-programmi, millest võttis osa6023inimest. 2025. aastal külastas muuseumi tasulisi näitusealasid ca20 170inimest. Lisades lossihoovi, seminaride ja erinevate sündmuste (kontsertide, temaatiliste ürituste, erapidude jm) külastajad, kujuneb 2025. aastal lossikompleksi külastajate arvuks hinnanguliselt31 600in.Põltsamaa Vallavara OÜ ülesandeks on ka Põltsamaa valla turismivaldkonna arendustegevuste koordineerimine, turismiinfo jagamine piirkonna turismiettevõtjatele ja külastajatele, turismiteenuste arendamine ning sihtkoha tuntuse ja atraktiivsuse suurendamine. Jätkus 2021. aastal alanud Kesk-Eesti turismialane koostööprojekt (Kesk-Eesti DMO (destinationmanagementorganization)), kus lisaks Põltsamaa Vallavara OÜ-le on partneriteks SA Viljandimaa Arenduskeskus, SA Järavamaa Arenduskeskus ning SA Valgamaa Arenguagentuur. Kesk-Eesti DMO viis läbi erinevaid arendus- ja turundustegevusi. Jätkusid „VisitPõltsamaa“ sotsiaalmeediakanalite (Facebook,Instagram) ja kodulehe haldamine, toimus sotsiaalmeediakampaania „Põltsamaa Top9 külastuspaika“ja “Põltsamaa Jõuluvõlu”. Samuti jätkus Põltsamaa turismitegijate elektroonilise nimestiku toimimine, külastajate teenindamine turismiinfopunktis ning piirkonda esindamine turismimessidel ja koostöötegevustes (nt maakondlikud turismitegevused läbiJAEKija riiklikud turismitegevused läbiEISi).Põltsamaa esindus oli 2025.aväljas Riias toimunudBalttourmessil ning osales samuti Eesti Suursaatkonnas Riias toimunud B2B kohtumisel Läti reisikorraldajatega. Selle tarbeks valmisid lätikeelsed trükised: valla tähtsündmuste flaier ja lossi voldik. Novembris oli Põltsamaa esindatud Helsinkis toimunud B2B kohtumiselSoome reisikorraldajatega, kus toimus 14üks-ühelekohtumist Soomepartneritega.LisakstoimuskevadelPõltsamaaturismitegijateseminar Põltsamaa lossis, kus räägiti tehtud tegemistest ja eesootavatest arendusplaanidest; seminari osales 20 in.Põltsamaa lossis käisidtaaskülasSoomereisikorraldajad, et tutvuda grupituristile suunatud võimalustega.Koostöös AirBalticuga sai üks nende lennukitest endale Põltsamaa nime. Lisaks jätkus brändi “Põltsamaa on põnev” arendus, mille raames valmis uus värvivalik piirkonnasloganiga särke lossi suveniiripoodi. 2025. a oli töös kolm turismipaketti/pakkumist:1)külastuspakett “Kohalikud elamused”, mis kätkeb endas Põltsamaa lossi, restoranOberpahlenija Meemeistrite külastust; 2) Seikluspakett “Loss x Toretalu”; 3)WParkija Lossi –25% suvine sooduspakkumine.Ühtlasi valmis ka kaks kohalikku turundusartiklit: “Põltsamaa suvevõlud – veesilmad, mis kutsuvad puhkama”ning“Sildade ja saarte paradiis Põltsamaa”. Kallasraja arendamise projekti raames koostatikoostöös Põltsamaa Vallavalitsusega linna keskväljakulekolmteistuut infotahvlit, tutvustamaks piirkonna erinevaidpaikujavõimalusi.Tahvlidvalmisidteemadel:Adavere mõis, Lustivere mõis, Võisiku mõis, Uue-Põltsamaa mõis, Sõpruse park, Kuningamäe Spordi- ja Tervisekeskus,Toretalu maisilabürint,Kirnaõpperada, Eesti lipu lugu, Põltsamaa veini lugu, Adavere uisurada, Piirojarallikrossirada, Põltsamaa kihelkond. Jätkus Põltsamaa kesklinna paigaldatud LED-ekraanidehaldamine(1 suur ekraan + 11 väikest ekraani), kus on võimalik nii kohalikelkuikaugematepiirkondadehuvilistelomareklaameavaldadajainfotedastada; jätkus reklaamide müük. Ekraani operaator on Põltsamaa Loss / Põltsamaa VallavaraOÜ TurutänavTegevusaastal jätkus Turutänava arendamine – laatade ja nn turupäevade korraldamine avalikus linnaruumis, millel on positiivne mõju kogu piirkonna majandusele ja turismiatraktiivusele. Turutänav on Linnaruumi arendamise 3. etapi osa. Tegevusaastal korraldati 17 laadapäeva. Turutänava laadakorralduse koostööringiga onliitunud müüjad, kelle hulgas on nii toidukaupade kui riiete- ja jalanõudemüüjad ning suvekuudel ka toidukaupade ja aiatoodete müüjad Turutänava teenuste turundamiseks kasutatakse nii sotsiaalmeediat (Facebook) kuiavaldatakse reklaami ka kohalikes ajalehtedes (Põltsamaa vallaleht, Põltsamaa Valla Sõnumid) ja Põltsamaa valla digiekraanidel. Investeeringud2025. aastal jätkus valla investeeringuprojektide elluviimine (Esku Lasteaed-Kogukonnahoone ehitus, Põltsamaa linnaruumi 3. etapi ehitustööd, Puurmani bussijaama ja lähiümbruse arendus, mitmesugused tegevused lossikompleksi konserveerimisel, Kuningamäe kompleksi arendus). Finantstulemused 202520242023 Puhas käibekapital e.töökapital3230525676259363 Lühiajalise võlgnevuse 1,421,01,1 kattekordaja Maksevalmiduse kordaja0,20,20,2 Võlakordaja %22,823,923,1 Omakapitali kordaja %77,176,176,9 Omakapitali rentaablus ROE %12,47,04,7 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Puhas käibekapital ehk töökapital (eurot) = käibevara – lühiajalised kohustused; Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (kordades) = käibevara/lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja (kordades) = raha/lühiajalised kohustused; Võlakordaja (%) = Kohustused/varad*100; Omakapitalikordaja (%) = Omakapital/varad*100; ROE (%) = puhaskasum(-kahjum)/omakapital*100. 2025.aastal oli müügitulu 481 455 eurot, millest 345 229 eurot moodustasid üüri ja renditulud, 108402 eurot muuseumide teenused ja 27 824 lepingulised teenused. Muudeks ärituludeks olid 2718 147 eurot tulu sihtfinantseerimisest ja 15 746 eurot kasum varude müügistKuludest oli tööjõukulud 347 027 eurot, mitmesugused tegevuskulud 300 406 eurot, põhivarade amortisatsioonikulud 919 303 eurot, muud ärikulud 916 eurot. Diskonteerimisest tekkiv finantstulu 211 729 eurot ja finantskulu 116 192 eurot. Tulemiks kujunes kasum 1743 233 eurot.