Rahvakunstiselts Leigarid

Tegevusaruanne Rahvakunstiansambel Leigarid asutati 14. märtsil 1969 eesmärgiga tutvustada eesti rahvakultuuri vabaõhumuuseumi külastavatele turistidele. Aegade muutudes kasvas ansambel seltsiks, kuhu täna kuulub üle neljasaja viiekümne inimese. MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid ühendab füüsilisi isikuid, kes soovivad viljeleda ja propageerida traditsioonilist rahvakultuuri. Aktiivselt tegutsevatest seltsi liikmetest on moodustunud erinevad allüksused: täiskasvanute tantsurühmad, noorte- ja lasterühmad, laulu- ning pillirühmad. Seltsi toetajaliikmeteks võivad olla seltsi ees seisvate ülesannete lahendamisele kaasa aidata soovivad nii era- kui ka juriidilised isikud. Seltsi põhitegevuseks on õppida, säilitada ja tutvustada rahvatraditsioone nii kodu- kui välismaal ning korraldada kontserte ja esinemisi. Leigarid otsivad tasakaalu ehedate folkloorivormide ja nende uute funktsioonide vahel, tuues Eesti erinevatest piirkondadest. MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid 2024/2025 müügitulu oli 54 145 (2023/2024: 36 751) eurot. Palgalisi töötajaid oli 2024/2025 seltsis 7 (2023/2024: 5). Juhatuse liikmetele tasu ei makstud. Suures plaanis võib seltsi tegevuse hooaja jagda kaheks – septembrist maini on harjutamise ja ettevalmistuse aeg ningi juunist augustini esinemiste aeg. Lõppenud hooaja peamine sündmus, milleks valmistuti läbi kogu 2024/2025 harjutushooaja, oli XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“, kus osales 12 Leigarite tantsurühma. Paralleelselt tantsupeoks valmistumisega toimus aga mitmeid muidki sündmusi, esinemisi ja kontserte. Hooaja esimene suurem ettevõtmine oli Saksamaalt Gesekest saabunud külalisrühma võõrustatamine. Korraldati mitmeid ühisüritusi ning toimusid kontserdid Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja Vihasoo rahvamajas. Sügis-talvisel perioodil osalesid Tartu noored uute naistetantsude konkursil Mustvees ning Noorte Folgil Luunjas; laulurühm käis ühiselt mardisanditamas; ürgleigarid esinesid Nõmme kultuurikeskuse "Pärimuslikul õhtul"; lapsed osalesid uute tantsude konkursil Salme kultuurikeskuses; põhirühma esindus viis tantsulist külakosti Narva folklooriansambli Suprjadki juubelile, esines „ERM tantsib“ ürituste sarjas Eesti Rahva Muuseumis ning "Maslenitsa peol" Maardus. Laulu- ja pillirühma osalusel ning lavastuse muusikajuhina tegutsenud rahvamuusiku, pilliõpetaja ja etnomusikoloogi Krista Sildoja juhtimisel viisime läbi projekti, mille eesmärgiks oli Leigarite 55. juubeli kontsertlavastuse protsessis loodud autori- ja pärimustantsude seadete saatemuusika salvestamine. Kvaliteetselt salvestatud saatemuusika on mõeldud lavastuse jaoks loodud tantsude seadete levitamiseks rahvatantsurühmade hulgas. Alates 1995. aastast korraldavad Leigarid igal aastal oma asutaja Kristjan Toropi sünniaastapäeva, 5. märtsi paiku avaliku tantsusündmuse, mida on aja jooksul hakatud nimetama Toropi-simmaniks. Ettevõtmise vormid on olnud erinevad, kuid alati on silmas peetud eesmärki väärtustada ja tutvustada pärimuslikku tantsu kui inimeste vahetu suhtlemise võimalust. Kuna sel korral juhtus ürituse toimumise kuupäev 14.märtsile, mis on lisaks Leigarite endi sünnipäevale ka emakeelepäev, sai sündmuse pealkirjaks „Tants on keel“ ning selle käigus uuriti ühiselt, kas pärimustants on ehk meie tantsuline emakeel? Aprillis-mais toimusid traditsioonilised laste- ja noorterühmade ning põhirühmade kevadised tantsulaagrid vastavalt Murastes ja Roostal. Võtsime osa ka tantsuansamblite Lihaselõdvestusest Märjamaal. Läbi suve toimusid korralised esinemised Eesti vabaõhumuuseumis. Traditsiooniliselt sisustasid Leigarid pika programmi jaaniõhtul muuseumi Külaväljakul ning osalesid Koidu ja Hämariku loo lavastuses. Väljaspoole Eestit toimus kaks festivalireisi - käidi maailma rahvaste solidaarsuse festivalil Itaalias, Messinas ning Tartu rühm osales Leedus festivalil Pasieno Fiesta. Lisaks toimus suvel reis Stockholmi ESTO päevade avamisele. See läheb ilmselt ajalukku, kui kõige suurema trupiga väljasõit – reisiseltskonda kuulus 93 leigarit.