Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

TEGEVUSARUANNE 2025 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL või liit) on Ida-Viru maakonna valdade ja linnade vabatahtlik ühendus, mis oma tegevuses lähtub avalikest huvidest ning mille eesmärk on ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud arengule kaasaaitamine, oma liikmete esindamine ja seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. 2025. aastal olid liidu liikmed kõik 8 maakonna kohaliku omavalitsuse (KOV) üksust (4 linna ja 4 valda). Alates 2018. aastast tegeleb liit kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesannete ühise täitmisega, korraldades maakonna arengut kavandamist ja selle elluviimist, rahvatervise ja siseturvalisuse ning kultuurivaldkonna ühistegevusi. Regionaal- ja Põllumajandusministri käskkirjaga 23.01.2025 nr 16 „Riigieelarveline toetus 2025. aasta maakondliku arenguülesande ja teiste ülesannete täitmiseks“ eraldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seadusest tulenevate kohalike omavalitsusüksuste ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks tegevustoetust (MAAKAR) summas 231 269 eurot. Toetus on ette nähtud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud ülesande kavandada ühiselt maakonna arengut ja suunata selle elluviimist, rahvatervise seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud omavalitsuste ühiselt täidetavate rahvatervise alaste ülesannete täitmiseks ja siseturvalisuse arengukava 2020-2030 alusel turvalisuse valdkonnas ning kultuurivaldkonnas ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks. Liidu büroo otseseks ülesandeks on liidu üldkoosoleku, juhatuse ja komisjonide töö korraldamine ning info koondamine ja jagamine. Kokku toimus 2025. aastal 3 üldkoosolekut ja 15 juhatuse koosolekut ning erinevatel teemadel infopäeva ja nõupidamist kohaliku omavalitsuse juhtidele ning spetsialistidele. Maakondlik arendustegevus Liidu tegevus keskendus maakonna arenguprotsesside sisulisele juhtimisele ja õiglase ülemineku elluviimise toetamisele olukorras, kus mitmed strateegilised investeeringud ja arendusotsused olid juba käivitunud. Tegevuste fookus oli erinevate arendussuundade omavahelisel sidustamisel ning kohalike omavalitsuste, riigi ja partnerite koostöö tugevdamisel, et tagada investeeringute tegelik ja kestlik mõju Ida-Virumaa arengule. Arendustegevuse ühe keskse teemana tõusis esile kvaliteetse elamispinna puudus, mis mõjutab otseselt töökohtade loomist, spetsialistide piirkonda tulekut ja elukeskkonna atraktiivsust. Elamuarendus ja elamufondi uuendamine kujunesid seetõttu oluliseks arendussuunaks ning neid käsitleti nii strateegilisel, meetmete kujundamise kui ka praktilise rakendamise tasandil. Elamufondi uuendamise toetamiseks jätkus Euroopa Investeerimispanga ELENA programmi projekt „Ida-Viru Renoveerib“, mille eesmärk on kiirendada korterelamute rekonstrueerimist ja leevendada renoveerimisega seotud turutõrkeid. Projekti raames korraldati korterelamute tervikliku rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööde ostumenetlusi, koostati hoonete auditeid ja rekonstrueerimistööde eelarveid ning pakuti korteriühistutele süsteemset nõustamist. Projekt käsitles otseselt maakonnas esile kerkinud probleemi – renoveerimise aeglast tempot ja kvaliteetse elamispinna nappust. Projekti raames on 2025. aastal tellitud auditid 17 korterelamule, ettevalmistatud 7 ostumenetlust riigihangete registris ning nõustatud 3 korterelamu tervikliku rekonstrueerimise taotluse esitamist. Aruande koostamise seisuga on projekti nõustamise toel eraldatud toetust 13 korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks kogumaksumusega ca 16,78 miljonit eurot ning menetluses on 3 korterelamu tervikliku rekonstrueerimise toetuse taotlused kogumaksumusega 3,23 miljoni eurot. Elamuarenduse edendamiseks avasime 29.04.2025 taotlusvooru uute korterelamute rajamiseks Ida-Virumaale. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning IVOLi koostöös ellu kutsutud pilootmeede on suunatud kinnisvaraturu turutõrgete leevendamisele ja uute, kaasaegsete elamispindade tekkimise soodustamisele. Meede loob eeldused erasektori aktiivsemaks rolliks elamuarenduses ning toetab piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, sealhulgas tööjõu ja spetsialistide piirkonda asumist. Taotlusvoor lõppes 30. juunil kolme esitatud taotlusega, positiivse rahastusotsuse said kaks taotlejat, üks neist Jõhvi linnas (16 korteriga elamu, toetus 236 956,00 eurot), teine Voka alevikus (10 korteriga elamu, toetus 296 030,26 eurot). Elamuarenduse ja kinnisvaraturu teemade süvendatud käsitlemiseks toimus juunis Narva-Jõesuus „Ida-Viru kinnisvarakonverents 2025“. Konverentsil analüüsiti piirkonna kinnisvaraturu ja majanduse hetkeseisu ning arenguperspektiive, avati siinse kinnisvaraturu toimimise tagamaid ning arutleti selle üle, miks Ida-Virumaa võiks olla sobiv piirkond kinnisvaraalaste arenguplaanide elluviimiseks. Arutelud toetasid elamuarenduse ja renoveerimise sidumist maakonna arengueesmärkidega. Õiglase ülemineku, investeerimisvõimaluste ja maakonna arengusuundade tutvustamiseks osales IVOL koostöös partneritega 30.06.2025 Tulevikufoorumi „Võimalused Ida-Virumaal: julgeolek, areng, töö, äri ja turism“ ettevalmistamises ja läbiviimises. Foorum toimus ESTO programmi raames ning oli suunatud eelkõige väliseestlastele ja laiemale huviliste ringile. Aruteludes käsitleti Ida-Virumaa majanduslikku ja sotsiaalset arengut, investeerimisvõimalusi ning õiglase ülemineku raamistikku, sealhulgas Õiglase Ülemineku Fondi võimalusi. Novembris toimus Narva-Jõesuus Ida-Viru maakonna õiglase ülemineku platvormi kohtumine „5 aastat õiglase ülemineku planeerimise algusest – kuhu oleme jõudnud ja mis meid ees ootab?“. Kohtumine toimus maakondliku arendustegevuse raames ning selle eesmärk oli hinnata seniste õiglase ülemineku tegevuste elluviimist ja mõju Ida-Virumaa arengule. Aruteludes osalesid kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja maakondlike partnerite esindajad ning keskenduti edasiste arendussammude ja prioriteetide vajadusele. IVOL osales siseriiklike toetusprogrammide ja Euroopa Liidu struktuuritoetuste meetmete ettevalmistamises, sealhulgas MATA, Peipsiveere programmi, PEEK meetme, suuremate linnapiirkondade toetusmeetme ning avalike teenuste arendamisega seotud meetmete toetustingimuste kujundamises. Samuti osaleti projektide hindamiskomisjonide töös, panustades maakonna arenguvajaduste arvestamisse meetmete rakendamisel ja projektide valikus. Strateegilisel tasandil algatasime Ida-Viru maakonna arengustrateegia ja õiglase ülemineku seirearuande koostamise ning korrigeerisime MATA vahendite kasutamise tegevuskava, lähtudes tegelikust rahastusmahust. Muudatused kooskõlastati kohalike omavalitsustega ning kinnitati kõigi kaheksa omavalitsuse volikogudes. Maakonna turundamist toetasime turismiklastri tegevuste, tunnustusürituste ning maakondlike arendusorganisatsioonide koostöö kaudu. Maakondliku arendustegevuse raames alustasime TARGET programmi projekti „Jätkusuutlike ja energiatõhusate kommunaalteenuste arendamine Ida-Viru maakonnas“, mille eesmärk on analüüsida energiasäästu ja ringmajanduse rakendamise võimalusi maakonna vee- ja reoveekäitluse valdkonnas. Projekti rahastaja, Euroopa Investeerimispank, viis läbi hankemenetluse, mille tulemusena sõlmiti nõustamisleping ettevõttega NTU International. Aasta jooksul toimus projekti avakoosolek ning alustati uuringute läbiviimiseks vajalike algandmete kogumisega. Uuringu aruande eelnõu valmib 2026. aasta jaanuaris ning projekti tegevuste planeeritud lõpp on juunis 2026. Maakondlik väliskoostöö IVOL osales rahvusvahelises koostöös ESPONi sihtanalüüsi CHANEBO „Väljakutsed Euroopa Liidu välispiiri aladel“ raames, andes sisendit Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorra ja arengutrendide kaardistamiseks. Projektis tehti koostööd Lõuna-Karjala (Soome), Latgale (Läti) ja Ignalina (Leedu) partneritega ning osaleti töökohtumistel, aruteludes ja tulemuste tutvustamisel. Novembris toimus rahvusvaheline töötuba „Õiglase ülemineku parimatest praktikatest: kas üleminek jätkub või peatub?“, kus esinesid ettekannetega koostööpartnerid Eestist, Tšehhist, Saksamaalt, Rumeeniast, Horvaatiast ja Poolast. Töötoas vahetati kogemusi ja häid praktikaid ning arutleti õiglase ülemineku seniste tulemuste ja edasiste arengusuundade üle. Maakonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine 2025. aastal jätkati 2023.aastal alustatud projekti „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ (TAT), mida teostatakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Projekti eesmärk on toetada piirkonda Õiglase Ülemineku protsessis ning selle kogumaksumus on 7,14 miljonit eurot, kestusega kuni 2027. Projekt koosneb kolmest põhiosast: 1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine. 2025. aastal käivitati Ida-Virumaal VESTA integreeritud teenuse pilootprojekt kahes heaolupiirkonnas: Narva piirkonnas (Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe) ning Kohtla-Järve piirkonnas (Jõhvi, Kohtla-Järve, Alutaguse ja Lüganuse). Teenus hõlmab tervisejuhi teenust esmatasandil ning haiglast kodusele ravile liikumise toetamist. Projekti rakendamiseks sõlmiti koostöölepped haiglate ja tervisekeskustega, tööle rakendati kümme tervisejuhti (viis Narva ja viis Kohtla-Järve heaolupiirkondades) ning IVOLi kaudu kaks võrgustikujuhti. Viljandi Haigla toetas teenuse käivitamist tervise- ja võrgustikujuhtide koolitamise, mentorluse ning tööprotsesside arendamisega. Samuti arendati teenuse dokumentatsiooni, aruandlust, HEDA süsteemil põhinevat IT-lahendust ning võeti kasutusele VESTA koduleht. Loodi regulaarne koostöö kohalike omavalitsuste, haiglate, perearstide, Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja teiste partneritega. Tegevuste eesmärk on parandada kompleksvajadusega inimeste tervise- ja sotsiaalteenuste koordineeritust ning valmistada ette teenuse jätkusuutlik rakendamine. 2026. aastal keskendutakse maakonna TERVIKu loomisele, initsiatiivrühma käivitamisele ning koostööpartneritega kokkulepete sõlmimisele. 2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine. 2025. aastal uuendati Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koolitusplaani ning viidi ellu koolitusi, arenduspäevi, konverentse ja tugiteenuseid töötajate professionaalse arengu, vaimse heaolu ja koostöö tugevdamiseks. Koolitused keskendusid keeruliste tööolukordadega toimetulekule, sõltuvusprobleemidele, traumateadlikule lähenemisele, digipädevustele, ravimiohutusele, esmaabile, meeskonnatööle ja tervisejuhi teenuse rakendamisele. 2025. aastal osales koolitustel kokku 593 spetsialisti, neist 162 sotsiaalvaldkonnast ja 431 tervishoiuvaldkonnast. Lisaks osales sotsiaalvaldkonna konverentsidel, infopäevadel ja arenduspäevadel 215 inimest ning tervishoiuvaldkonna üritustel 405 inimest kohapeal ja 500 veebi kaudu. Töötajate toetamiseks sõlmiti 2025. aasta märtsis sotsiaalvaldkonna supervisiooniteenuse raamlepingud üheks aastaks. Aasta jooksul osutati sotsiaalvaldkonna töötajatele 113 individuaalset ja 60 grupinõustamist. 2025. aastal osutatud supervisiooniteenus osutus spetsialistide hinnangul vajalikuks ja tulemuslikuks, toetades töötajate professionaalset arengut, vaimset heaolu ning toimetulekut keeruliste tööolukordadega. 2025. aastal alustati ka tervishoiuvaldkonna turunduskampaania riigihanke ettevalmistamist, mille eesmärk on toetada Ida-Virumaa tervishoiuasutuste tööandja kuvandit ja tööjõuvajaduste katmist. Hanke väljakuulutamine on kavandatud 2026. aasta maisse. 2026. aastal jätkatakse koolitusplaani uuendamist, töötajate koolitamist, supervisiooni- ja mentorlusteenuste pakkumist ning tervishoiuvaldkonna turundustegevuste elluviimist. Võrdsuse ja ligipääsetavuse tugisüsteemi arendamine. 2025. aastal viidi läbi eelanalüüs, koostati koolituspaketi kontseptsioon, alustati koolituste ja nõustamistegevustega ning käivitati võrdsus- ja ligipääsetavuse võrgustik. Samuti alustati KOVidele mõeldud kontrollnimekirja ja juhendmaterjalide väljatöötamist. 2026. aastal jätkatakse koolituste, nõustamiste ja võrgustikutööga ning toetatakse võrdsuse ja ligipääsetavuse põhimõtete rakendamist Ida-Virumaa KOVides. 3. Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamine. Meetme eesmärk on toetada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna uuenduslike lahenduste loomist ning tugevdada KOVide võimekust