1. Mis on maksehäire?
Maksehäire tähendab, et isik ei ole õigeaegselt tasunud oma rahalist kohustust, näiteks jätnud maksmata laenumakse või mõne arve. Võlainfo avaldamine maksehäirena võimaldab maksehäire sisestajale teavitada teisi firmasid, et isikul on tasumata võlgnevus.
Loe lisaks: Mis see maksehäireregister on?
2. Kuidas maksehäire tekib?
Maksehäire tekib siis, kui isik ei tasu oma rahalist kohustust (arve, laenumakse) õigeaegselt. Kui makse tähtajaks ei laeku, saadab võlausaldaja ise selle kohta teavitusi ja 30 päeva möödudes sisestab info maksehäire registrisse. Maksehäire alguskuupäevaks loetakse päeva, millal tekkis võlg.
3. Mis on maksehäireregister?
Maksehäireregister on andmebaas, kuhu kogutakse infot inimeste ja ettevõtete kohta, kes ei ole õigeaegselt täitnud oma rahalisi kohustusi. See tähendab näiteks tähtajaks tasumata arveid, laenu osamakseid või muid rahalisi kohustusi.
4. Mis eesmärgil maksehäireid avaldatakse?
Maksehäireid avaldatakse selleks, et hoiatada ettevõtteid ja krediidiandjaid klientide eest, kellel on varasemalt esinenud probleeme maksete õigeaegse tasumisega. See aitab hinnata krediidiriski ning teha teadlikke otsuseid selle kohta, kas kliendile laenu anda või lepingut sõlmida. Samuti aitab maksehäireinfo vältida ülelaenamist, kaitstes inimesi, kellel on juba suur laenukoormus.
5. Mis tingimustel maksehäire avaldatakse?
Maksehäire avaldamiseks peab kohustuse rikkumisest (võlgnevuse algusest) olema möödunud vähemalt 30 päeva. Enne maksehäire avaldamist peab võlgnikule saatma teavituse maksehäire avaldamise kohta.
Juriidiliste isikute (ettevõtete) puhul ei ole maksehäire avaldamise minimaalset rikkumise perioodi ega summat seadusega reguleeritud.
6. Kuidas saada infot enda kohta, kas ma olen Krediidiregistri maksehäireregistris või mitte?
Kui sind või sinu firmat lisatakse maksehäireregistrisse, saadetakse sulle teavitus sinu teadaolevale e-posti aadressile.
Endaga seotud andmeid saate tasuta vaadata aadressil https://taust.ee/app/my-taust/claims . Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, Mobiil- ID või Smart-ID-ga.
7. Kes võib isikuid maksehäireregistrisse lisada?
Maksehäireregistrisse võib isiku lisada see, kellele võlgu jäädi (võlausaldaja), tema esindaja või see, kellele võlanõue on hiljem edasi antud (näiteks inkassofirma).
8. Kas maksehäireregistrisse kandmiseks on vajalik võlglase nõusolek?
Maksehäireregistrisse kandmiseks ei ole vaja võlglase nõusolekut. Seadus lubab maksehäireid avaldada, kuna sellist teavet vajavad erinevad osapooled, näiteks krediidiandjad, et teha teadlikke otsuseid.
9. Tasusin võlgnevuse, aga see on endiselt üleval „lahendatud“ staatuses.
Kui oled võlgnevuse tasunud, siis kuvatakse portaalis Taust.ee maksehäire staatus “lahendatud” ning sellele on lisatud lahendamise kuupäev. Vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõike 1 punkt 5 kohaselt tohib infot pärast rikkumise lõppemist avaldada kuni 5 aastat. 5-aastane tähtaeg hakkab jooksma alates tasumisest.
10. Mida teha, kui mind või minu firmat on lisatud Krediidiregistri maksehäireregistrisse?
Kui olete võlgu jäänud, siis tuleks võlgnevus ära maksta või võlausaldajaga (isik või organisatsioon, kellele ollakse raha võlgu) kokkuleppele jõuda. Kokkuleppeid võlgnevuse tasumise ja maksetähtaja pikendamise osas on õigus teha ainult võlausaldajal.
11. Kes näeb maksehäireid?
Sinu maksehäireid saavad näha ainult need inimesed või organisatsioonid, kellel on selleks seaduslik õigus ja kindel põhjus. Maksehäirete andmeid kaitstakse seadusega, et neid kasutataks õiglaselt ja eesmärgipäraselt.
Näiteks võivad sinu maksehäireid kontrollida pangad, liisingufirmad, järelmaksu pakkujad, ettevõtted, kellega soovid lepingut sõlmida, või eraisikud, kes üürivad välja enda kinnisvara. See aitab neil kindlaks teha, kas sul on varem olnud probleeme maksmisega.
12. Kes on minu maksehäireid vaadanud.
Seda, kes on sinu maksehäireid vaadanud, saad näha aadressil https://taust.ee/app/my-taust/views .
13. Maksehäire andmed on valed. Mida saan ette võtta?
Kui arvad, et maksehäire (võlgnevus) on avaldatud põhjendamatult või andmed on valed, tuleks see vaidlustada. Esimesena peaksid võtma ühendust võlausaldajaga ja selgitama asjaolusid. Kui probleem ei lahene, saad vaidlustuse edastada ka maksehäireregistrile.
14. Maksehäire summa ei ole õige.
Informatsiooni võlgnevuse kohta sisestab maksehäireregistrisse võlausaldaja. Seetõttu tuleks summa täpsustamise osas pöörduda otse võlausaldaja poole. Maksehäire summa võib muutuda, kui olete hiljuti teinud makse või on juurde lisandunud viivised.
15. Sain teavituse, et olen võlgu, aga olen arve juba tasunud.
Võlgnevuse kohta lisab informatsiooni maksehäireregistrisse võlausaldaja. Kui olete arve juba tasunud, tähendab see, et teave makse laekumise kohta ei olnud teavituse saatmise hetkeks veel jõudnud registrisse. Andmed portaalis Taust.ee uuendatakse pärast võlausaldaja poolset andmete uuendamist.
16. Vajan maksepikendust.
Kui soovite maksepikendust, soovitame Teil pöörduda otse võlausaldaja poole (see, kellele olete võlgu). Ainult võlausaldajal on õigus teha Teiega kokkuleppeid seoses võlgnevuse tasumise ja maksetähtaja pikendamisega.
17. Nõue on aegunud.
Aegunud nõue on nõue, mis on tekkinud (sellel on alus), aga mille sissenõutavaks muutumisest on möödunud piisav aeg.
Kui nõudele on kohaldatud aegumist, siis muudetakse maksehäire staatus “aegunud“. Seda näevad ka tulevikus päringut tegevad isikud. Aegumine on sisuliselt võrdsustatud kohustuse rikkumise lõppemisega. Maksehäire andmeid rikkumise lõppemisest võib avaldada kuni 5 aastat. 5-aastane tähtaeg hakkab jooksma alates aegumise kohaldamisest.
18. Mida maksehäireregistris erinevad staatused tähendavad.
Avalikustatud – võlg on tasumata ja maksehäire avalikustatud.
Aegunud – nõudele on kohaldatud aegumist. Nõude esitamiseks on möödunud seaduses ette nähtud tähtaeg ja seda ei saa enam seaduslikult sisse nõuda.
Varjatud – maksehäire ei ole veel avalikustatud. Seda näed sina ja võlausaldaja.
Lahendatud – võlg on tasutud või on kohaldatud aegumist.
Vaidlustatud – nõude osas on esitatud vastuväide, esitatud väited vajavad kontrollimist (nt pole võlausaldaja edastanud selgitusi, alusdokumente jne).
