Parimad otsused ühe kliki kaugusel
Pangad, krediidiandjad ning nii väikesed kui ka suured ettevõtted
Miks meie?
Uudised
Tööturu taastumine ootab majanduskasvu hoogu
Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise palga kasv möödunud aasta neljandas kvartalis 4,5%ni, samas kui kolmandas kvartalis oli palgakasv 5,9%. Selle taga oli suuresti erandlik detsember: oktoobri ja novembri keskmise palga kasv kiirenes aastataguse ajaga võrreldes 6,3%ni, kuid detsembris oli palgakasv vaid 1,5%. Aasta lõpu väikest kasvunumbrit selgitavad kaks tulumaksusüsteemi muudatustega seotud tegurit. Esiteks oli detsembri palgal aastatagune kõrge võrdlusbaas, kuna toona nihutati 2025. aasta alguse palgamakseid tulumaksumäära tõusu ootuses 2024. aasta lõppu. Teiseks lükati 2025. aasta lõpus omakorda osa palkade või aastalõpupreemiate väljamakseid edasi selle aasta algusesse, sest tänavu ei sõltu maksuvaba tulu enam palga suurusest. Seda kinnitavad ka maksu- ja tolliameti andmed, mille kohaselt kiirenes palgakasv 2026. aasta alguses 6,9%ni.
Majanduskasv oli neljandas kvartalis tagasihoidlik
Eesti SKP kasvas statistikaameti hinnangul mullu neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, aga kahanes kolmanda kvartaliga võrreldes 0,1%. Kuigi majandus kasvab, pole järsku paranemist tulnud ning kasv on varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlik. Eratarbimise vähenemine peegeldas riigi kokku tõmbava eelarvepoliitika mõju: 2025. aasta eelarvepuudujääk oli prognooside põhjal väiksem kui 2024. aastal. Suurem osa neljanda kvartali inflatsioonist tuli maksutõusudest ja see pidurdas tarbimist. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi põhjal oli neljandas kvartalis hinnatõus aasta arvestuses 4,4%. Ilma maksutõusudeta kasvasid hinnad vaid 1,8%. Kaubagruppidest tõusis esile transpordiga seotud tarbimise kahanemine, mille tingis eeskätt see, et sõidukeid osteti vähem. Aasta varem ehk 2024. aasta lõpus osteti mäletatavasti automaksu ootuses eriti palju sõidukeid.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa veebruaris avaldatud statistikaameti andmetele. Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, kus asub ligi kolmandik uutest eluruumidest.