Parimad otsused ühe kliki kaugusel
Pangad, krediidiandjad ning nii väikesed kui ka suured ettevõtted
Miks meie?
Uudised
Täpsustatud andmetel tuleb majanduskasvu veel oodata
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 9,3 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv hinnasurve, mis vaatamata toodangu kiiremale kasvule jooksevhinnas hoiab reaalnäitajaid tagasi,“ selgitas Müürsepp.
Töötute arv on viimase 12 aasta suurim
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6%, tööhõive määr 67,4% ja tööjõus osalemise määr 73,7%. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta.
TÖÖTURU ÜLEVAADE. Ebakindlus majanduses kandub ka tööturule
Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks. Ettevaates on olulisemad tööturgu puudutavad riskid seotud kaubandussõja ja sellest tuleneva suurema ebakindlusega, sest nõudlus tööjõu järele sõltub otseselt ettevõtete käekäigust.