Parimad otsused ühe kliki kaugusel
Pangad, krediidiandjad ning nii väikesed kui ka suured ettevõtted
Miks meie?
Uudised
PROGNOOS. Järgmise aasta majanduskasv tuleb peamiselt riigi laenuraha toel
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6%ni ja kahel järgmisel aastal üle 3%. Märkimisväärse kasvukiirenduse annab 2026. aastal valitsuse poolt majandusse suunatav täiendav laenuraha. Majanduse enda kasvutingimused järjest paranevad 2027. aastani, mil valitsuse poolt majandusse suunatud rahaline stiimul taandub. Selleks ajaks on välisturud praegusega võrreldes paremas seisus ja Eesti ettevõtted jõudnud uue konkurentsiolukorraga rohkem kohaneda. Hinnatõus püsib Eestis tänavu tootmiskulude kasvu ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,3%ni. Järgmise aasta jooksul taandub hinnakasv umbes 2% juurde ja püsib selle lähedal ka 2027. aastal.
Augusti hinnakasvu taga olid peamiselt kallinenud toit ja elekter
Augustis kallinesid tarbijahinnad mullusega võrreldes 6,1%ni. Kuine hinnakasv juuliga võrreldes oli 1%, millest ligi kolmveerand tuli omakorda elektri kallinemisest. Tõenäoliselt jätkus augustis ka käibemaksutõusu ülekandumine tarbijahindadesse, sest vahetult pärast maksu rakendumist juulis tõusid hinnad vähem kui maksumäära kasv.
Majandus kasvas teises kvartalis 0,9%
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 10,5 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja.