Parimad otsused ühe kliki kaugusel
Pangad, krediidiandjad ning nii väikesed kui ka suured ettevõtted
Miks meie?
Uudised
Tarbijahindade kasv alanud aastal aeglustub
elmisel aastal kasvasid tarbijahinnad kokkuvõttes 4,8%. Kui aasta esimesel poolel püsis hinnakasv kiire, siis alates sügisest nägime juba hinnakasvu aeglustumist, mis jätkub selgi aastal. Aastasest hinnakasvust ligikaudu 2% andsid mitmesugused maksud. Aasta tagasi rakendunud sõidukite registreerimise maks tõstis kogu aasta inflatsioonimäära 1,2 protsendipunkti võrra ning juulis 24%ni kerkinud käibemaks lisas 0,7 protsendipunkti. Vähesemal määral mõjutasid inflatsiooni aktsiisitõusud. Kui maksutõusude mõju jätta välja, jäi Euroopa riikide võrdlemisel kasutatav inflatsiooninäitaja Eestis 3% juurde, mis on sarnane Läti ja Leedu omaga. Aasta viimastel kuudel aga aeglustus Eesti maksumõjudeta inflatsioon juba euroala keskmise, 2% juurde. Möödunud aastat iseloomustas see, et mitme maailmaturul kallinenud toidutoorme hind kandus jätkuvalt jaehindadesse ning toiduainete hinnakasv oli küllaltki kiire, üle 6%. Lihatoodetest kallinesid ennekõike kana- ja veiseliha. Lihatarbimises suurima osakaaluga sealiha hind jäi varasema aasta tasemele, kuigi suvel tabas Eesti farme taudipuhang. See viitab, et osa kodumaist sealiha on asendatud konkurentsivõimelise impordiga.
Registreeritud töötuse põhinäitajad 2025
Registreeritud töötuid oli 2025. aastal vähem kui kahel eelneval aastal. Juba 2024. aasta teises pooles oli märgata, et sügisene töötute arvu kasv oli väiksem kui tavaliselt. 2025- aastal suuremaid töötuse kasvamise laineid ei olnud ja töötute arv ületas 50 000 piiri vaid jaanuari lõpust märtsi keskpaigani. Aasta alguses oli töötuna arvel 49,1 tuhat inimest ning detsembri viimaste päevade seisuga on registreeritud 44,7 tuhat. Kõige kõrgem oli töötute arv veebruari viimasel päeval (28.02) – 51 003 ja kõige madalam novembri alguses (03.11) – 42 133.
PROGNOOS. Majanduse elavnemine tuleb suurema riigivõla hinnaga
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%ni. Majanduse väljavaadet varjutavad siiski endiselt keeruline geopoliitiline olukord ja ebakindlus tuleviku suhtes, seal hulgas teadmatus, millised lahendused leitakse taastamaks riigi rahanduse kestlikkus.