Parimad otsused ühe kliki kaugusel
Pangad, krediidiandjad ning nii väikesed kui ka suured ettevõtted
Miks meie?
Uudised
Kaupade eksport kasvas 2025. aastal 7% ja import 8%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7% ja import 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades enam kui 18,6 miljardi euro ning imporditi enam kui 22,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,8 miljardit eurot, mis on 443 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Mullu detsembris suurenes kaupade eksport võrreldes 2024. aasta sama ajaga 16% ja import 4%. Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas kaupade väliskaubandus möödunud aastal igas kvartalis. „Esimeses kvartalis oli ekspordi ja impordi kasv suurim – vastavalt 14% ja 15%. Järgnevates kvartalites oli kaubavahetuse kasv veidi tagasihoidlikum, kuid siiski jäi see ekspordil 3%–8% vahemikku ning impordil 6% juurde,“ lisas analüütik.
Mullune laenukasv püsis tugev
Eestis tegutsevate pankade laenuportfell suurenes mullu kokku 7% ehk 1,9 miljardi euro võrra. Laenukasv jäi küll 2024. aasta omale mõnevõrra alla, kuid oli viimase kümne aasta keskmisest siiski kiirem. Seejuures oli Eestis eelmisel aastal pangalaenude kasv üle kahe korra hoogsam kui euroalal keskmiselt. See peegeldab siinsete pankade jätkuvat võimekust ja huvi laenu anda, kuid viitab samal ajal inimeste ja ettevõtete valmidusele varasemast rohkem investeerida.
Tarbijahindade kasv alanud aastal aeglustub
elmisel aastal kasvasid tarbijahinnad kokkuvõttes 4,8%. Kui aasta esimesel poolel püsis hinnakasv kiire, siis alates sügisest nägime juba hinnakasvu aeglustumist, mis jätkub selgi aastal. Aastasest hinnakasvust ligikaudu 2% andsid mitmesugused maksud. Aasta tagasi rakendunud sõidukite registreerimise maks tõstis kogu aasta inflatsioonimäära 1,2 protsendipunkti võrra ning juulis 24%ni kerkinud käibemaks lisas 0,7 protsendipunkti. Vähesemal määral mõjutasid inflatsiooni aktsiisitõusud. Kui maksutõusude mõju jätta välja, jäi Euroopa riikide võrdlemisel kasutatav inflatsiooninäitaja Eestis 3% juurde, mis on sarnane Läti ja Leedu omaga. Aasta viimastel kuudel aga aeglustus Eesti maksumõjudeta inflatsioon juba euroala keskmise, 2% juurde. Möödunud aastat iseloomustas see, et mitme maailmaturul kallinenud toidutoorme hind kandus jätkuvalt jaehindadesse ning toiduainete hinnakasv oli küllaltki kiire, üle 6%. Lihatoodetest kallinesid ennekõike kana- ja veiseliha. Lihatarbimises suurima osakaaluga sealiha hind jäi varasema aasta tasemele, kuigi suvel tabas Eesti farme taudipuhang. See viitab, et osa kodumaist sealiha on asendatud konkurentsivõimelise impordiga.