Parimad otsused ühe kliki kaugusel
Pangad, krediidiandjad ning nii väikesed kui ka suured ettevõtted
Miks meie?
Uudised
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa veebruaris avaldatud statistikaameti andmetele. Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, kus asub ligi kolmandik uutest eluruumidest.
Ettevõtjate hinnangul on laenusaamise võimalused paranenud
Eesti ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on valdavalt hea. Seda kinnitab Euroopa keskmisest tunduvalt kiirem laenukasv. Eesti ettevõtjate hinnangud laenukeskkonnale paranesid 2025. aastal veelgi ja olid Euroopa keskmisest paremad. Paranemist saab seostada eelkõige intressimäärade langetamise ja majanduse väljavaate tugevnemisega, aga ka pankade hea laenupakkumisvõimega. Hinnangud on paranenud kõigil tegevusaladel, kuid eriti kinnisvara- ja IKT-sektoris. Ehkki väikeettevõtetel on rahastust jätkuvalt mõnevõrra keerulisem saada kui suurettevõtetel, on nende ligipääs rahastusele samuti paranenud. Konkurentsi survel on eluasemelaenude intressimarginaal kahanenud euroala keskmise lähedale, kuid ettevõtete laenuintressimäärad on rahvusvahelises võrdluses endiselt kõrged. Ettevaates sõltub ettevõtete laenude intressimarginaalide alanemine sellest, kas konkurentsisurve kandub senistelt muudelt laenutingimustelt tugevamalt edasi ka intressimarginaalile ja kuidas muutub üldine majanduskeskkonna riskisus.
2025. aastal laekus makse 15,5 miljardit eurot
Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2025. aastal riigikassasse kokku ligi 15,5 miljardit eurot makse, mida on 1,5 miljardit eurot rohkem kui 2024. aastal. Kuiselt laekus igal kuul makse rohkem kui aasta varem, laekumiste kasvu mõjutasid peamiselt maksumuudatused. „Võrreldes 2024. aastaga suurenes maksulaekumine 2025. aastal summaliselt enim füüsilise isiku tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksu tõttu. Aasta lõikes on nende laekumisi mõjutanud lisaks maksumäärade tõusule ka tugev palgafond, mis kasvas aasta jooksul 5,1%,“ sõnas MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa.