Statistikaamet avaldas 27. oktoobril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite oktoobri andmed. Kaubandus-, teenindus- ja tööstusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut paranenud, ehitussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele jäid septembriga võrreldes samale tasemele, kuid tarbijate kindlustunne vähenes oluliselt.
Oktoobris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+23, septembris +21,1). Eelmise kuuga võrreldes paranesid kaubandusettevõtjate hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosimisele. Hinnang kaubavarude hetkeseisule mõnevõrra kahanes.
Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +2,7 (septembris +1,2), sealjuures paranes oktoobris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele, samas hinnangud viimase kolme kuu müügile ja nõudlusele veidi vähenesid. Tööstusettevõtete kindlustunne oli oktoobris +3,5 (septembris +1,4). Eelmise kuuga võrreldes hindasid tööstusettevõtjad paremaks nii hetke nõudlust kui ka valmistoodangu varusid, järgmise kolme kuu toodangu mahu hinnang jäi eelmise kuu tasemele.
Ehitussektori ettevõtete hinnang kindlustundele jäi septembriga võrreldes samale tasemele (-3,8), kuid teiste sektoritega võrreldes on see jätkuvalt kõige madalam. Sarnaselt eelmistele kuudele peavad ehitusettevõtjad oma tegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust.
Tarbijate kindlustunde indikaator oli oktoobris -32,4, mis on oluliselt madalam kui septembris (-23,5). Oktoobris halvenesid tarbijate hinnangud oma leibkonna ja riigi majanduslikule olukorrale nii praegu kui ka järgneva 12 kuu jooksul ning ka püsikaupade ostude prognoosile.
Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.
