Eesti ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on valdavalt hea. Seda kinnitab Euroopa keskmisest tunduvalt kiirem laenukasv. Eesti ettevõtjate hinnangud laenukeskkonnale paranesid 2025. aastal veelgi ja olid Euroopa keskmisest paremad. Paranemist saab seostada eelkõige intressimäärade langetamise ja majanduse väljavaate tugevnemisega, aga ka pankade hea laenupakkumisvõimega. Hinnangud on paranenud kõigil tegevusaladel, kuid eriti kinnisvara- ja IKT-sektoris. Ehkki väikeettevõtetel on rahastust jätkuvalt mõnevõrra keerulisem saada kui suurettevõtetel, on nende ligipääs rahastusele samuti paranenud.
Konkurentsi survel on eluasemelaenude intressimarginaal kahanenud euroala keskmise lähedale, kuid ettevõtete laenuintressimäärad on rahvusvahelises võrdluses endiselt kõrged. Ettevaates sõltub ettevõtete laenude intressimarginaalide alanemine sellest, kas konkurentsisurve kandub senistelt muudelt laenutingimustelt tugevamalt edasi ka intressimarginaalile ja kuidas muutub üldine majanduskeskkonna riskisus.
Kiire laenukasvu jätkumist võib oodata ka lähiaastatel. Sellesse panustavad majanduskasvu kiirenemine ja maksuküüru kaotamine. Ettevõtete laenukasvu veavad kinnisvaraettevõtted, aga ka tööstus- ja põllumajandusettevõtete laenamine on hoogustunud. Kaubanduses on aga laenujääk vähenenud. Intressimäärade stabiliseerumine ja majanduse kasvule pöördumine lisavad ettevõtetele ja majapidamistele kindlust teha uusi investeeringuid ning kaasata uut oma- ja võlakapitali. Eesti Panga viimase majandusprognoosi järgi kasvavad ettevõtete pangalaenud lähiaastatel aasta keskmisena ligikaudu 6% ja eluasemelaenud ligi 9%.
Pangad pakuvad varasemast hoogsamalt ja parematel tingimustel korterühistutele elamute renoveerimiseks laenu. Viimastel aastatel on pankade laenud korteriühistutele mitmekordistunud ja seda ennekõike intressimarginaalide alanemise, laenude kättesaadavuse paranemise ja suurenenud nõudluse tõttu. Riik on korterelamute renoveerimisse panustanud peamiselt toetuste ning väiksemas mahus ka käenduste ja otselaenude kaudu. Arvestades riigi vahendite piiratust, on tähtis, et elamufondi parendamiseks kavandatav tugi oleks hästi sihitud ning toetaks tõhusalt erasektori pakutavaid rahastamisvõimalusi. Seeläbi saaks kiiremini ja rohkemate korterelamute renoveerimine rahastatud.
Riiklike toetusmeetmete otsene ja kaudne mõju ettevõtete laenuturule on alates koroonakriisist kasvanud. Viimasel paaril aastal on riik jõudsalt suurendanud otsetoetusi ettevõtlusesse, kuid ettevaates on riigil plaan otsetoetusi vähendada ja pakkuda rohkem laenutooteid. Riiklik ettevõtluspoliitika peakski eelistama otsetoetustele laene ja eriti käendusi, sest nii säilib kasulik erasektori riskihinnang, kahjustatakse vähem konkurentsi ja sama eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada vähem maksumaksja raha. Käenduste kasuks räägib ka asjaolu, et ettevõtted on varasemalt ühe peamise rahastuse kättesaadavust takistava probleemina esile toonud just piisava tagatise puudumist.
Era- ja riskikapitalifondid toetavad omakapitali pakkumise kaudu märkimisväärselt alustavate ettevõtete arengut. Kuigi pangandusvälise finantsvahenduse roll Eesti majanduse rahastamises on endiselt pigem väike, on tegu olulise rahastuskanaliga väikestele ja alustavatele või kasvufaasis olevatele ettevõtmistele. Neile pole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis. Kui investeerimisfondide kaudu jõuab Eesti majandusse üha enam raha, siis pensionifondide otseinvesteeringud Eesti ettevõtetesse on vähenenud pärast teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemist. Pensionifondid on siiski oluliseks ankurinvestoriks investeerimisfondidele.
Uued välismaised investeeringud Eesti mittefinantsettevõtetesse on püsinud viimastel aastatel ligikaudu samal tasemel. Ka juba varem tehtud välisinvesteeringute vähendamine on püsinud ligikaudu varasemate aastate tasemel. Seega ei nähtu andmetest, et julgeolekuriskide või keerulise majandusolukorra tõttu oleks välisinvestorite lahkumine Eestist varasemaga võrreldes sagenenud. Välisomandis olevad ettevõtted suurendasid 2024. aastal märkimisväärselt dividendide maksmist enne tulumaksumäära tõusu, kuid 2025. aastal oli dividendide maksmine ja kasumi reinvesteerimine taas tavapärane.
