Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa veebruaris avaldatud statistikaameti andmetele.
Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem
Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, kus asub ligi kolmandik uutest eluruumidest.
Tööstustoodangu maht kasvas möödunud aastal 1,7%
Tööstusettevõtted tootsid 2025. aastal püsivhindades 1,7% rohkem toodangut kui aasta varem. Tööstuse kolmest sektorist kasvas tootmine töötlevas tööstuses, kuid kahanes mäetööstuses ning energeetikas.
Aasta varasemaga võrreldes oli 2025. aasta töötlevas tööstuses positiivne. Toodangu maht kasvas kaheksa kuud järjest, siis septembris ja oktoobris küll kahanes, aga aasta lõpukuudel hakkas taas suurenema. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes toodangu maht eelmisel aastal enamikes.
Möödunud aastal kasvas nii kaupade eksport kui ka import
Kaupade eksport kasvas 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7% ja import 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades enam kui 18,6 miljardi euro ning imporditi enam kui 22,4 miljardi euro eest. Kaupade väliskaubandus kasvas möödunud aastal igas kvartalis. Esimeses kvartalis oli ekspordi ja impordi kasv suurim – vastavalt 14% ja 15%. Järgnevates kvartalites oli kaubavahetuse kasv veidi tagasihoidlikum, kuid siiski jäi see ekspordil 3%–8% vahemikku ning impordil 6% juurde.
Majutusettevõtetes oli 2025. aastal turiste varasemast veidi rohkem
Eesti majutusettevõtetes peatus kokku ligi 3,7 miljonit turisti, mida on 2% enam kui aasta varem, kuid 3% vähem kui kriisieelsel 2019. aastal. 2024. aastaga võrreldes oli välisturiste rohkem, siseturiste aga veidi vähem. Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja arvatud jaanuaris ja aprillis. Läti turiste oli see-eest pea kõigis kuudes rohkem, välja arvatud märtsis.
Töötuse määr oli mullu 7,5%
Töötuse määr, mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas mullu töötus 15–24-aastaste noorte meeste seas, mis tõi kaasa ka noorte üldise töötuse kasvu. Viimase paari aastaga on järjest vähenenud töötute enesehinnanguline toimetulek – kui 2022. aastal hindas umbes iga neljas töötu (25,2%), et ei tule või pigem ei tule majanduslikult toime, siis möödunud aastal tundis samamoodi juba ligi kolmandik (31,7%).
Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7%
Tarbijahinnaindeks tõusis 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1% ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7%. Viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9%. Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2%. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3%, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1% ning liha ja lihatoodete 2% kallinemine. Alkoholi 5,3% hinnatõusu taga olid jaanuaris lõppenud allahindlused ja rakendunud aktsiisitõus.
