Eesti SKP kasvas statistikaameti hinnangul mullu neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, aga kahanes kolmanda kvartaliga võrreldes 0,1%. Kuigi majandus kasvab, pole järsku paranemist tulnud ning kasv on varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlik.
Eratarbimise vähenemine peegeldas riigi kokku tõmbava eelarvepoliitika mõju: 2025. aasta eelarvepuudujääk oli prognooside põhjal väiksem kui 2024. aastal. Suurem osa neljanda kvartali inflatsioonist tuli maksutõusudest ja see pidurdas tarbimist. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi põhjal oli neljandas kvartalis hinnatõus aasta arvestuses 4,4%. Ilma maksutõusudeta kasvasid hinnad vaid 1,8%. Kaubagruppidest tõusis esile transpordiga seotud tarbimise kahanemine, mille tingis eeskätt see, et sõidukeid osteti vähem. Aasta varem ehk 2024. aasta lõpus osteti mäletatavasti automaksu ootuses eriti palju sõidukeid.
Eelarvepoliitika mõju tarbimisele peaks 2026. aastal pöörduma. Esiteks taandub aasta jooksul hinnatõusust järk-järgult välja maksutõusude mõju. Teiseks toetab majapidamiste sissetulekute kasvu nüüd maksuküüru kaotamine, mille tõttu kasvab keskmine netopalk palju kiiremini kui keskmine palk tervikuna.
Investeeringud kasvasid neljandas kvartalis laiapõhjaliselt, kui jätta kõrvale transpordivahendid, millesse tehtud investeeringud kahanesid. Investeeringud teistesse tootegruppidesse nagu masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse kasvasid. Suurenesid nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud.
Ehkki neljanda kvartali nõudlus vastas laias laastus sellele, mida prognoosis oodati, jäi majanduskasv siiski arvatust veidi tagasihoidlikumaks, sest nõudlust rahuldati olemasolevatest varudest ja tootmist suurendati oodatust vähem. Varusid vähendati neljandas kvartalis ligi 4% ulatuses SKPst.
Tegevusalati panustasid majanduskasvu ekspordiga seotud tegevusalad, nagu töötlev tööstus, IT ja äriteenused. Siseturule suunatud harudes, nagu ehitus ja avalikud teenused lisandväärtus pigem kahanes. Ekspordi maht suurenes aastaga ligi 5%, kusjuures Euroopa Liidu riikidesse suunduva ekspordi kasv oli 6% lähedal.
Edaspidi peaksime nägema mõningat SKP kasvu kiirenemist, kui eelarvestiimuli mõju tarbimisele muutub nähtavamaks ja kogu Euroopa kaitsekulutuste kasv suurendab nõudlust Eesti sihtturgudel.
