Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad märtsis aasta arvestuses 3,6%, kuid jäid veebruariga võrreldes samaks.
Eesti oli märtsis ainus euroala riik, kus energiahinnad eelmise kuuga võrreldes langesid. Eurostati andmetel odavnes energia Eestis 1,4%, samal ajal kui euroalal keskmiselt hinnad hoopis tõusid 6,8%. Peamine põhjus oli elekter, mille hind langes ja tasakaalustas kütuste hinnatõusu. Aasta alguses oli elekter Balti riikides väga kallis, kuid märtsis langes elektri börsihind 40%. Kesk-Euroopas oli elektrihind sellel talvel stabiilsem ja Balti hinnatasemest odavam.
Lähis-Ida kriisi tõttu kallinesid mootorikütused märtsis järsult. Diislikütus kallines kuuga 27% ja bensiin 14%. Alates kriisi algusest veebruari lõpus on vedelkütuste hind maailmaturul tõusnud naftahinnast kiiremini ja seda eeskätt diislikütuse rafineerimismarginaali suurenemise tõttu. Diislikütuse tootmine on praegu kallim kui 2025. aastal, ligikaudu 30 dollari võrra barreli eest. Gaas on seni mõnevõrra aeglasemalt kallinenud – selle hind tõusis märtsis eelneva kuuga võrreldes 9% –, kuid aasta arvestuses on gaas ikka veel 13% odavam. Erinevalt 2022. aasta energiakriisist, kus peamine roll oli gaasil ja elektril, on praegu suurem mõju naftal ja mootorikütustel. Energia kallinemine on praegusel juhul kitsama mõjuga kui toona.
Toidu maailmaturuhinnad eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses langesid. Selle mõju ülekandumise tõttu on toidu hinnatõus aeglustunud 4%ni. Samal ajal kandub energia kallinemine toiduhindadesse aeglaselt, väetiste, sööda ja tootmise hinna kaudu. Kui naftahind jääb kõrgeks, jõuab viitaegu arvestades suurem osa toidu hinnatõusust kohale alles 2026. aasta lõpukuudel.
Kui eelmisel aastal põhjustasid peamise osa hinnakasvust teenused, mis kallinesid 10%, siis selle aasta esimestel kuudel teenuste hinnakasv aeglustus ja ulatus märtsis 5%ni. Teenuste hinnakasvust taandus välja automaksu mõju, mistõttu on see nüüd palkade kasvuga paremas kooskõlas. Siiski võivad kallimad energiahinnad lähikuudel transpordihindu tõsta.
Eesti Panga prognoosi järgi kallinevad tarbijahinnad sel aastal 3,8%. Praeguste energiahindade ja nende turuootuste juures läbib hinnakasv oma tipu aasta lõpus.
