Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
Nagu varasematel aastatel, järgnesid osakaalult SKP-s Harjumaale (63%) Tartumaa (12%), Ida-Virumaa (6%) ja Pärnumaa (4%). Ülejäänud maakondade panus SKP-sse oli märksa tagasihoidlikum. Väikseima osatähtsusega olid endiselt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, mille osakaalud jäi alla ühe protsendi.
Möödunud aastal loodi 63% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal, kusjuures veidi üle poole sellest tuli Tallinnast. Statistikaameti juhtivanalüütiku Kail Karilaidi sõnul paistis pealinnale lisaks korraliku panusega silma ka Tartumaa, millest suurema osa andis Tartu linn. „Huvitav on märkida, et ajalooliselt on Tartumaa kogulisandväärtuse osakaal olnud ligikaudu sama suur kui Tallinna linna ümbritseval piirkonnal,“ tõi Karilaid välja.
Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim
Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik.
Eesti majandustulemusi mõjutab nii põllumajanduse kui ka tööstus- ja ehitustegevuse tähtsuse märgatav vähenemine. „Teenindussektori kasv võiks toimuda tasakaalustatult ning toetada ka teiste majandussektorite arengut. Vastasel juhul võib see viia näiteks tööjõupuuduseni teistes valdkondades ja aeglustada majanduse üldist kasvu,“ kommenteeris Karilaid.
Suurim teeninduse osakaal oli Tallinnas (85%) ja Tartus (82%). Tallinna osakaalu mõjutasid kõige rohkem kaubandus, info ja side, finants- ja kindlustusteenused ning kutse-, teadus- ja tehnikaalased tegevused. Tartu panust mõjutasid enim haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kaubandus ning kinnisvaraalased tegevused. Silmapaistvamad olid veel Hiiumaa (68%), Läänemaa (67%) ja Saaremaa (64%). Kõige väiksem oli teeninduse osakaal Ida-Virumaal, kus see moodustas veidi üle 50%.
Tööstus- ja ehitustegevuse osakaal jätkab vähenemist
Eelmisel aastal moodustas tööstus- ja ehitustegevus 23% kogulisandväärtusest, saavutades ajaloo madalaima taseme ja seda kõikides maakondades. Viimase kümne aasta jooksul on nende tegevusalade osakaal vähenenud kokku 5%, mis on otseselt seotud teeninduse osakaalu järjepideva kasvuga alates 1995. aastast.
Energeetika mõjul püsis tööstus- ja ehitustegevuse osakaal endiselt kõige suurem Ida-Virumaal (48%), kus see on aastaid püsinud ligikaudu 50% lähedal. Järgnesid Raplamaa (40%), Viljandimaa (34%), Pärnumaa (33%) ning Jõgevamaa (33%), kus töötleva tööstuse osakaal oli samuti märkimisväärne. Esile tõusis ka Tartu linna ümbritsev piirkond seitsme vallaga, kus tööstus- ja ehitustegevuse osakaal ulatus 41%.
Väikseim tööstus- ja ehitustegevuse osakaal oli Harjumaal (18%), Tartumaal (23%) ja Hiiumaal (24%). Karilaiu sõnul oli see Harju- ja Tartumaal tingitud teenindussektori selgest ülekaalust ning Tallinna ja Tartu väikesest tööstustegevuse osakaalust. „Hiiumaa väike osakaal oli samuti seotud teeninduse suure osakaaluga, mis on ajas märgatavalt kasvanud, kuid lisaks mõjutas seda ka põllumajanduse oluline roll piirkonna majanduses,“ rääkis analüütik.
Põllumajanduse osakaal vähenes rekordiliselt
- aastal moodustas põllumajandus kogulisandväärtusest 2%, jõudes samuti läbi aegade madalaimale tasemele. Tegevusala osakaal on alates 1995. aastast järk-järgult vähenenud ning viimase kümne aasta jooksul kahanenud kokku 2%.
Suurim põllumajanduse osakaal oli Põlva (13%), Järva (11%), Jõgeva (11%) ja Lääne-Viru maakondades (10%). Seevastu väikseim osakaal oli endiselt Harjumaal (0,3%) ja Ida-Virumaal (1,4%), kus põllumajandusel on võrreldes teiste tegevusaladega oluliselt väiksem roll.
SKP elaniku kohta oli 2024.aastal märgatavalt suurem
Mullu oli SKP elaniku kohta 29 036 eurot, mis on 1047 euro võrra rohkem kui 2023. aastal. Suurim SKP elaniku kohta oli endiselt Harju maakonnas pealinna tugeva mõju tõttu – 134% Eesti keskmisest, mis oli sama tulemus kui 2023. aastal. Tartu maakond, mida oluliselt mõjutab Tartu linn, jäi keskmisele kõige lähemale, ulatudes 98% Eesti keskmisest.
Järgnesid Viljandi-, Pärnu- ja Järvamaa, kus SKP elaniku kohta moodustas vastavalt 67%, 67% ning 66% Eesti keskmisest. Viljandi- ja Pärnumaa tulemusi toetas peamiselt põllumajanduse ja töötleva tööstuse tugev positsioon, samas kui Järvamaa näitajad tulenesid eeskätt põllumajanduse olulisest rollist.
Väikseim SKP elaniku kohta oli Eesti kagupiirkonnas – Valga-, Põlva- ja Võrumaa näitajad ulatusid vastavalt 51%, 52% ja 55% Eesti keskmisest.
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskmisele kõige enam lähenenud Tartumaa, Hiiumaa, Harjumaa, Raplamaa ja Põlvamaa. Samal ajal on keskmisest kõige rohkem eemaldunud Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Ida-Virumaa, samas kui Viljandi-, Valga- ja Võrumaa näitajad on püsinud suures osas muutumatuna.
Kuigi Harjumaa ja Eesti keskmise vahe jäi võrreldes 2023. aastaga samaks, on pikemas vaates toimunud märkimisväärne vähenemine – viimase kümne aastaga on see erinevus kahanenud 10%.
https://stat.ee/et/uudised/teenindussektor-moodustab-kolmveerandi-eesti-majandusest
