Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise palga kasv möödunud aasta neljandas kvartalis 4,5%ni, samas kui kolmandas kvartalis oli palgakasv 5,9%. Selle taga oli suuresti erandlik detsember: oktoobri ja novembri keskmise palga kasv kiirenes aastataguse ajaga võrreldes 6,3%ni, kuid detsembris oli palgakasv vaid 1,5%.
Aasta lõpu väikest kasvunumbrit selgitavad kaks tulumaksusüsteemi muudatustega seotud tegurit. Esiteks oli detsembri palgal aastatagune kõrge võrdlusbaas, kuna toona nihutati 2025. aasta alguse palgamakseid tulumaksumäära tõusu ootuses 2024. aasta lõppu. Teiseks lükati 2025. aasta lõpus omakorda osa palkade või aastalõpupreemiate väljamakseid edasi selle aasta algusesse, sest tänavu ei sõltu maksuvaba tulu enam palga suurusest. Seda kinnitavad ka maksu- ja tolliameti andmed, mille kohaselt kiirenes palgakasv 2026. aasta alguses 6,9%ni.
Erandlikku detsembrit kõrvale jättes oli palgakasv aasta jooksul majanduse keskmisest kiirem töötlevas tööstuses ja ehituses ning aasta lõpus kiirenes see neis sektorites veelgi. Need on tegevusalad, kus hõive enam ei kahane ja tööandjate hõiveootused on nüüdseks optimistlikumad kui ajalooline keskmine. Ka töötukassa vabade töökohtade statistika näitas, et 2025. aastal oli nii ehituses kui töötlevas tööstuses umbes 10% rohkem vabu töökohti kui aasta varem. Nii nagu kolmandas kvartalis, suurenes keskmine palk oktoobris-novembris erasektoris rohkem kui avalikus sektoris. Erasektoris jäi palgakasv teeninduses alla tööstussektorile.
Majanduse nõrk taastumine hoidis mullu tagasi ka tööjõu nõudluse kasvu. Palgatöötajate arv kahanes erinevate allikate põhjal veidi vähem kui 1%. Tööpuudus oli statistikaameti tööjõu-uuringu järgi viimases kvartalis kõigest 6,4%, kuid selle taga oli erakordselt vähene tööjõus osalemine. Nendest inimestest, kes ei töötanud, otsis aktiivselt tööd tavapärasest väiksem osa või siis tavapärasest suurem osa polnud valmis kahe nädala jooksul tööle asuma. Tõenäoliselt peegeldab see siiski osaliselt ka uuringu valimist tingitud statistilist kõikumist ja edaspidi võib oodata trendile lähemaid väärtusi. Tänavu peaks majanduskasv suurema eelarvestiimuli toel kiirenema ja see tugevdab ka nõudlust tööjõu järele.
