Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2026. aasta veebruaris riigieelarvesse 1,18 miljardit eurot makse. Aastaga suurenes laekumine 7,2% võrra.
Maksude kogulaekumine suurenes aastases võrdluses käibemaksu, sotsiaalmaksu, kütuseaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumiste tõttu.
Käibemaksu laekus veebruaris üle 326 miljoni euro, mida on ligi 50 miljonit eurot enam kui mullu veebruaris. Kõige rohkem panustasid laekumisse energiasektor, jaekaubandus ja eriehitustööd.
MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul oli energeetikasektor jätkuvalt käibemaksulaekumisele suurima mõjuga. „Elektri- ja gaasitarbimine oli veebruaris oluliselt suurem kui aasta tagasi. Hinnad olid tänavu kõrgemad, mille tõttu suurenes ka maksulaekumine energeetikasektorist. Jaekaubanduses suurendas laekumist eeskätt mootorsõidukite müügi selge elavnemine, võrreldes mulluse veebruariga olid sektori müügimahud märgatavalt kõrgemad,“ sõnas ta.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 241,7 miljonit eurot, mis on 14,6 miljonit eurot vähem kui mullu. Langus tulenes maksuvaba tulu arvestamise põhimõtte muutusest selle aasta alguses. Palgafond kasvas samal ajal 4,8%, mis suurendas sotsiaalmaksu laekumist 431,4 miljoni euroni ja mida laekus ca 19 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 43,7 miljonit eurot, mida on üle 9 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Kasvu vedas eeskätt erasektori dividendidelt tasutud tulumaksu laekumise suurenemine. Suurimad panused tulid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtetelt, info- ja sidesektorist ning kaubanduse ja energeetikaga tegelevatest ettevõtetest.
Kütuseaktsiisi laekus veebruaris ligi 51 miljonit eurot, mida on 11,4 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Raili Roosimaa sõnul mõjutas kasvutrendi enim nõudluse kasv, mistõttu suurenesid ka kütuse tarbimisse lubatud mahud. „Aastases võrdluses kasvasid tegelikult nii jaanuari- kui ka veebruarikuu bensiini, diislikütuse, erimärgistatud diislikütuse ja kütteõli tarbimisse lubatud kütuse mahud. Veebruaris oli kogukasv 15,1 miljoni liitrit, mis tõstis ka aktsiisilaekumist eriti bensiini ja diislikütuse puhul,“ selgitas Roosimaa.
Nii bensiini kui ka diislikütuse jaemüük suurenes veebruarikuus mulluga võrreldes kõige rohkem Harju-, Pärnu- ja Tartumaal. Kütuse jaemüügi andmed esitatakse MTA-le kaks korda kuus, mistõttu amet jälgib turuolukorda kahenädalase sammuga.
Tubaka- ja alkoholiaktsiisi laekumised jäid veebruaris eelmise aasta tasemest madalamaks. Mõlema maksu madalamat laekumist mõjutab detsembris toimunud aktsiisikauba varumine, mis oli veel suurem kui aasta tagasi. Tubakaaktsiisi laekus mullusest vähem seoses sigarettide tarbimisse lubatud koguste vähenemisega. Muude ja alternatiivsete tubakatoodet laekumine jäi aga samal ajal mullusega võrreldavale tasemele.
Tubakaaktsiisi laekumine peaks järgnevatel kuudel suurenema, mida esialgsetel märtsi andmetel on juba näha. Madalama aktsiisimääraga tubakatooteid varuti detsembris vaid kolme kuu jagu – seda mõjutab alates 1. aprillist rakendunud müügipiirang, mis üldjuhul ei luba müüa madalama määraga tarbimisse lubatud tubakatooteid.
Alkoholiaktsiisi laekus veebruaris veidi üle 10 miljoni euro, mis on ligikaudu 647 000 eurot vähem kui aasta tagasi. Muutust mõjutas kange alkoholi ja õlle tarbimisse lubatud koguste vähenemine umbes 12% võrra. Sellegi põhjus oli kaupade varasem ettevarumine. 2025. aasta detsembris varuti nii kanget alkoholi kui ka õlut rohkem kui aasta varem, mistõttu on tänavu esimestel kuudel tarbimisse lubamine vähenenud ning ka aktsiisitulu väiksem. Alkoholi puhul müügipiirang ei rakendu, mistõttu mõjutab detsembrikuine varumine maksulaekumist pikema aja jooksul kui tubakatoodete puhul.
Maksuvõlg oli 1. märtsi 2026 seisuga kokku 356,4 miljonit eurot, millest 55,6 miljonit eurot on ajatatud.
Veebruaris oli maksuvõlg koondunud peamiselt nelja tegevusalasse – ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, töötlevasse tööstusse ning veondusse ja laondusse. Need valdkonnad moodustasid kokku ligikaudu 63% kogu maksuvõlast. Suur osa nende sektorite võlgadest oli seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.
Maksuvõlglasi oli veebruari lõpu seisuga kokku 54 500. Võlglaste arv vähenes veebruari jooksul ca 5500 isiku võrra peamiselt mootorsõidukimaksu tasumise tõttu. Selles maksuliigis vähenes võlgnike arv ca 5300 isiku võrra, mille tulemusel vähenes võlasaldo ca 413 000 euro võrra.
