Eestis tegutsevatest pankadest ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude portfell suurenes juuni lõpuks aasta varasema ajaga võrreldes üle 8% ehk 30 miljardi euroni. Seejuures oli pangalaenude kasv Eestis üle kahe korra hoogsam kui euroalal keskmiselt. See peegeldab siinsete pankade jätkuvat võimekust ja huvi laenu anda, kuid viitab samal ajal inimeste ja ettevõtete valmidusele varasemast rohkem investeerida. […]
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu mais 947 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama ajaga vähenes müügimaht 1%, võrreldes aprilliga jäi aga samale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul hakkas aasta algusest alates kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht mais kahanema. „Seda mõjutasid tööstuskaupade kauplused, kus maht kahanes eelmise aasta maiga võrreldes 5%. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht vähenes viimati […]
Minu esimene töönädal Eesti Panga presidendina möödus keskpankurile kohaselt: osalesin Euroopa Keskpanga nõukogu istungil, kus pärast arutelusid otsustasime tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Eesmärk on tagada, et Lähis-Ida sõja tõttu tõusnud energiahinnad ei tooks paari aasta ettevaates kaasa 2% eesmärgist suuremat hinnatõusu. Intressitõusu otsusega kinnitasime keskpanga nõukogu valmisolekut hinnatõusule kiiresti reageerida. See aitab tagada, et […]
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt ulatub majanduskasv tänavu 2,4 protsendini. Kasv tugineb valdavalt eraisikute ja valitsemissektori suurematele kulutustele. Kui olukord Lähis-Idas lähiajal leeveneb, võib majanduskasv jääda sama kiireks ka 2027.–2028. aastal. Keskpank näeb riski riigivõla kiires kasvus, mis võib muutuda koormaks majandusarengule. Selle vastu aitaks erakondadeülene kokkulepe, mis seab piirid riigi võlakoormusele. Tugev eelarvestiimul annab […]
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatab Eestis peetud majanduspoliitilisi arutelusid kokku võttes, et senisel viisil jätkates liigub Eesti riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Eesti Pank nõustub IMFi hinnanguga ja näeb lahendusena seda, et sarnaselt Rootsi ja Soomega jõuaksime Eestis erakondadeülese kokkuleppeni, millega hoida riigi rahandus jätkusuutlikul kursil. Eesti Panga presidendi Ülo Kaasiku sõnul kattub IMFi hinnang suures osas keskpanga […]
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2% kõrgem kui aasta varem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus […]
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja võrreldes neljanda kvartaliga 1,1%. Kasv oli tugevalt sisetarbimise nägu. Maksuküüru kaotamine suurendas majapidamiste sissetulekuid ja seeläbi nende tarbimisvõimalusi. Kasvanud on ka valitsemissektori kulutused, seda eelkõige kaitsekulude suurenemise tõttu. Nende otsene mõju majanduskasvule on tõenäoliselt siiski tagasihoidlikum kui maksumuudatustel, sest kaitsekulutuste kasv toob kaasa impordi suurenemise. […]
Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos […]
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 68% ja tööjõus osalemise määr 73,2%. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tööturu näitajad paranesid, kuid eelnevale kvartalile jäid alla. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg esimeses kvartalis üheski suunas järske muutumise märke. „Töötuid oli esimeses kvartalis 52 200, mida oli 5100 […]
Tarbijahinnad kasvasid statistikaameti andmetel aprillis aastaga 3,4%. Kolmandik hinnakasvust tuli energiast, peamiselt kütustest. Mootorikütuste hindu hoidis endiselt kõrgena sõda Iraanis ning sellega seotud naftatoodete tarne- ja tootmiskatkestused Pärsia lahe piirkonnas. Vedelkütustest on rohkem kallinenud diislikütus. Seda kasutatakse laialdasemalt ka muudes valdkondades peale maanteetranspordi ning Euroopa riikide, sealhulgas Eesti jaoks on Lähis-Ida riikide tähtsus diislikütuse tarnijana […]
