Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2% kõrgem kui aasta varem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus […]
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja võrreldes neljanda kvartaliga 1,1%. Kasv oli tugevalt sisetarbimise nägu. Maksuküüru kaotamine suurendas majapidamiste sissetulekuid ja seeläbi nende tarbimisvõimalusi. Kasvanud on ka valitsemissektori kulutused, seda eelkõige kaitsekulude suurenemise tõttu. Nende otsene mõju majanduskasvule on tõenäoliselt siiski tagasihoidlikum kui maksumuudatustel, sest kaitsekulutuste kasv toob kaasa impordi suurenemise. […]
Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos […]
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 68% ja tööjõus osalemise määr 73,2%. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tööturu näitajad paranesid, kuid eelnevale kvartalile jäid alla. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg esimeses kvartalis üheski suunas järske muutumise märke. „Töötuid oli esimeses kvartalis 52 200, mida oli 5100 […]
Tarbijahinnad kasvasid statistikaameti andmetel aprillis aastaga 3,4%. Kolmandik hinnakasvust tuli energiast, peamiselt kütustest. Mootorikütuste hindu hoidis endiselt kõrgena sõda Iraanis ning sellega seotud naftatoodete tarne- ja tootmiskatkestused Pärsia lahe piirkonnas. Vedelkütustest on rohkem kallinenud diislikütus. Seda kasutatakse laialdasemalt ka muudes valdkondades peale maanteetranspordi ning Euroopa riikide, sealhulgas Eesti jaoks on Lähis-Ida riikide tähtsus diislikütuse tarnijana […]
Märtsis oli majapidamiste laenuturg väga aktiivne: pankade eluasemelaenuportfell kasvas mullusega võrreldes üle 10% ja eluasemelaene väljastati veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Seda toetas nii kinnisvaraturu suurem tehinguaktiivsus kui ka see, et eluasemeoste rahastataksegi varasemast rohkem just laenuga. Autoliisinguturg taastus samuti edasi, kuid liisingusse võetud sõidukite arv jäi veel maksueelsele tasemele alla. Märts oli eluasemelaenuturul […]
Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2026. aasta veebruaris riigieelarvesse 1,18 miljardit eurot makse. Aastaga suurenes laekumine 7,2% võrra.Maksude kogulaekumine suurenes aastases võrdluses käibemaksu, sotsiaalmaksu, kütuseaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumiste tõttu. Käibemaksu laekus veebruaris üle 326 miljoni euro, mida on ligi 50 miljonit eurot enam kui mullu veebruaris. Kõige rohkem panustasid laekumisse energiasektor, jaekaubandus […]
Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad märtsis aasta arvestuses 3,6%, kuid jäid veebruariga võrreldes samaks. Eesti oli märtsis ainus euroala riik, kus energiahinnad eelmise kuuga võrreldes langesid. Eurostati andmetel odavnes energia Eestis 1,4%, samal ajal kui euroalal keskmiselt hinnad hoopis tõusid 6,8%. Peamine põhjus oli elekter, mille hind langes ja tasakaalustas kütuste hinnatõusu. Aasta alguses oli elekter […]
Eesti majanduse kasvukeskkond jätkas aasta alguses paranemist. Uue energiakriisi mõju ei ole majandusaktiivsust kajastavasse statistikasse veel jõudnud, kuid erinevad näitajad kinnitavad, et enne Lähis-Ida konflikti lahvatamist püsis Eesti majandus selgelt elavnemise kursil. Peamistes sektorites — ehituses, teeninduses, jaemüügis ja töötlevas tööstuses — liikusid ettevõtete tootmis- ja hõiveootused kuni märtsi alguseni tõusujoones, peegeldades suurenenud usku edasisesse […]
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 840 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas müügimaht 5%. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas selle aasta jaanuaris taas kasvama ja suurenes teist kuud järjest. „Veebruaris kasvas maht küll veidi aeglasemalt kui jaanuaris,“ lisas analüütik. Veebruaris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga […]
