Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa veebruaris avaldatud statistikaameti andmetele. Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähemEesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. […]
Eesti ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on valdavalt hea. Seda kinnitab Euroopa keskmisest tunduvalt kiirem laenukasv. Eesti ettevõtjate hinnangud laenukeskkonnale paranesid 2025. aastal veelgi ja olid Euroopa keskmisest paremad. Paranemist saab seostada eelkõige intressimäärade langetamise ja majanduse väljavaate tugevnemisega, aga ka pankade hea laenupakkumisvõimega. Hinnangud on paranenud kõigil tegevusaladel, kuid eriti kinnisvara- ja IKT-sektoris. Ehkki […]
Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2025. aastal riigikassasse kokku ligi 15,5 miljardit eurot makse, mida on 1,5 miljardit eurot rohkem kui 2024. aastal. Kuiselt laekus igal kuul makse rohkem kui aasta varem, laekumiste kasvu mõjutasid peamiselt maksumuudatused. „Võrreldes 2024. aastaga suurenes maksulaekumine 2025. aastal summaliselt enim füüsilise isiku tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksu tõttu. Aasta […]
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7% ja import 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades enam kui 18,6 miljardi euro ning imporditi enam kui 22,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,8 miljardit eurot, mis on 443 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Mullu detsembris suurenes kaupade eksport võrreldes 2024. aasta sama ajaga […]
Eestis tegutsevate pankade laenuportfell suurenes mullu kokku 7% ehk 1,9 miljardi euro võrra. Laenukasv jäi küll 2024. aasta omale mõnevõrra alla, kuid oli viimase kümne aasta keskmisest siiski kiirem. Seejuures oli Eestis eelmisel aastal pangalaenude kasv üle kahe korra hoogsam kui euroalal keskmiselt. See peegeldab siinsete pankade jätkuvat võimekust ja huvi laenu anda, kuid viitab […]
Eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad kokkuvõttes 4,8%. Kui aasta esimesel poolel püsis hinnakasv kiire, siis alates sügisest nägime juba hinnakasvu aeglustumist, mis jätkub selgi aastal. Aastasest hinnakasvust ligikaudu 2% andsid mitmesugused maksud. Aasta tagasi rakendunud sõidukite registreerimise maks tõstis kogu aasta inflatsioonimäära 1,2 protsendipunkti võrra ning juulis 24%ni kerkinud käibemaks lisas 0,7 protsendipunkti. Vähesemal määral mõjutasid […]
Registreeritud töötuid oli 2025. aastal vähem kui kahel eelneval aastal. Juba 2024. aasta teises pooles oli märgata, et sügisene töötute arvu kasv oli väiksem kui tavaliselt. 2025. aastal suuremaid töötuse kasvamise laineid ei olnud ja töötute arv ületas 50 000 piiri vaid jaanuari lõpust märtsi keskpaigani. Aasta alguses oli töötuna arvel 49,1 tuhat inimest ning […]
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt […]
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem. Nagu varasematel aastatel, järgnesid osakaalult SKP-s Harjumaale (63%) Tartumaa (12%), Ida-Virumaa (6%) ja Pärnumaa (4%). Ülejäänud maakondade panus SKP-sse oli […]
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9375 vaba ametikohta, mida on 5,4% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus kolmandas kvartalis ametist 5432 inimest. Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri […]
