Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatab Eestis peetud majanduspoliitilisi arutelusid kokku võttes, et senisel viisil jätkates liigub Eesti riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Eesti Pank nõustub IMFi hinnanguga ja näeb lahendusena seda, et sarnaselt Rootsi ja Soomega jõuaksime Eestis erakondadeülese kokkuleppeni, millega hoida riigi rahandus jätkusuutlikul kursil.
Eesti Panga presidendi Ülo Kaasiku sõnul kattub IMFi hinnang suures osas keskpanga arusaamaga. „Riigirahanduse seis on kahjuks selline, et Eesti vajab pikema vaatega ja üle valimistsüklite kehtivat lahendust. Suur võlakoormus ei ole abstraktne probleem, sest see teeb tulevikus laenamise kallimaks nii riigile kui ka erasektorile. Kiiresti kasvav võlakoorem tähendab ühtlasi, et iga-aastased intressimaksed lähevad järjest suuremaks, see aga vähendab riigi võimalusi pakkuda avalikke teenuseid,“ märkis Kaasik.
Eesti Pank tegi mais Riigikogule ettepaneku kaaluda võlapiduri kehtestamist ja tõstis siis esile, et kui 2022. aastal kulus riigil intressimakseteks 28 miljonit eurot, siis 2030. aastaks võib see summa kasvada umbes 650 miljoni euroni. Selle raha eest saaks ülal pidada kolme suurimat ülikooli või kogu siseturvalisuse valdkonda päästest politsei ja piirivalveni.
Lisaks näeb Kaasik, et suur võlakoormus teeb Eesti majanduse haavatavaks. „Väikese ja avatud riigina peame arvestama, et järgmine kriis võib tulla väga kiiresti ja ootamatust suunast. Kui rahandus on korras ja võlakoormus mõõdukas, siis on riigil rohkem tegutsemisruumi, et keerulisel hetkel Eesti inimesi ja ettevõtteid toetada ning täita riigi põhiülesandeid. Väike võlakoormus on osa riigi julgeolekust,“ lisas Kaasik.
IMFi hinnangul on Eesti majandus pärast keerulist langusperioodi taastumas, kuid majanduse paranemine ei lahenda Eesti pikaajalisi probleeme iseenesest. Eesti majanduse kasvuvõime on jäänud varasemast tagasihoidlikumaks ning kestlikuma kasvu saavutamiseks on vaja suurendada tootlikkust, parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile ja kvalifitseeritud tööjõule, toetada stabiilset energiapoliitikat ning soodustada investeeringuid, innovatsiooni ja ekspordi mitmekesistamist.
Riigirahanduse kohta leiab IMF, et Eesti seisab keeruliste valikute ees. Kaitsekulude kasv on praeguses julgeolekuolukorras arusaadav ja vajalik, kuid see ei muuda tõsiasja, et riigi tulud ja kulud peavad pikemas vaates olema paremas kooskõlas. Eesti riigi võlg on rahvusvahelises võrdluses endiselt mõõdukas, kuid muret teeb selle kiire kasv. Kui 2019. aastal oli riigivõlg umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see kasvanud 10 miljardini ja võlg võib 2030. aastaks kasvada üle 20 miljardi euro.
Hinnakasv on Eestis aeglustunud, kuid püsib euroala keskmisega võrreldes endiselt kiire. Hinnakasvu on mõjutanud nii varasemad maksutõusud kui ka energiahindade kõikumine. Inimeste ostujõu poolest on olukord tänavu parem kui eelmisel aastal, kuid ostujõu püsiv kasv eeldab tootlikumat majandust ja tugevamat konkurentsivõimet.
Finantssektori kohta leiab IMF, et Eesti pangandussektor on tervikuna tugev ja võimalikud riskid on seni piiratud. Ettevõtted ja majapidamised on kõrgemate intressimääradega üldjoontes hästi toime tulnud ning probleemsete laenude osakaal on püsinud väike. Seda on toetanud tööturu suhteliselt hea seis, varasemad finantspuhvrid ja pankade tugev kapitaliseeritus.
IMFi delegatsioon viibis 27. maist kuni 9. juunini Eestis iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. IMF arutas missiooni käigus riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme.
