Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt […]
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem. Nagu varasematel aastatel, järgnesid osakaalult SKP-s Harjumaale (63%) Tartumaa (12%), Ida-Virumaa (6%) ja Pärnumaa (4%). Ülejäänud maakondade panus SKP-sse oli […]
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9375 vaba ametikohta, mida on 5,4% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus kolmandas kvartalis ametist 5432 inimest. Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri […]
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas kolmandas kvartalis aasta arvestuses 0,9% ja teise kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehkki tööstustoodangu ja jaemüügi maht kasvavad aeglasemalt kui eelmises kvartalis, on ettevõtete üldine hinnang majanduse seisule paranenud. Ettevõtete hinnangul on nõudluse puudus endiselt suurem kui minevikus keskmiselt, kuid nende hinnang on vähem negatiivne kui varasemates kvartalites. See on kooskõlas majanduse olukorra […]
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%. „Kolmandas kvartalis paranesid tööturu üldnäitajad nii eelmise aasta kolmanda kvartali kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes,“ rääkis statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Ta lisas, et töötuid oli kolmandas kvartalis kokku 54 200, mida oli 5000 inimese võrra […]
Oktoobris kasvasid tarbijahinnad statistikaameti andmetel mullu sama ajaga võrreldes 4,6%, mis on kõige aeglasem hinnakasv alates maist. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, olnuks oktoobris Eesti hinnakasv umbes 1,9%, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Tarbijakorvi hind septembri omaga võrreldes ei muutunud. Toiduained, millel on tarbijakorvis küllaltki suur osakaal, odavnesid kuu võrdluses […]
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta septembris 893 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul hakkas augustis kahanenud jaekaubandusettevõtete müügimaht septembris taas kasvama. „Müügimahu suurenemist mõjutasid peamiselt mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, aga ka tööstuskaupade kauplused. Toidukaupade kauplustes müügimahu vähenemine septembris siiski jätkus ning kahanes eelmise […]
Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus 2025. aasta esimese kaheksa kuuga riigieelarvesse 10 miljardit eurot makse, mis on ligi üks miljard eurot rohkem kui mullu samal ajal. Augustis laekus riigikassasse 116 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta augustis, kokku 1,27 miljardit eurot. Maksuvõla osas tasuti 90% augustikuu nõuetest tähtaegselt. Maksulaekumiste suurenemine on peamiselt tingitud maksumuudatustest, […]
Statistikaameti andmetel odavnes tarbijate ostukorv septembris augustiga võrreldes 1,1%, mille taga olid peamiselt mootorikütuste odavnemine ja hooajalised tegurid. Aastane hinnakasv ulatus septembris 5,2%ni. Toiduainete hinnad kallinesid septembris aastaga 7,7%, sest toidutoormete varasemad hinnatõusud maailmaturul kanduvad jaehindadesse üle pika viitajaga. Kasvavate kulude tõttu on tõusnud ka kaubanduskettide juurdehindlus. Kui veel kümme aastat tagasi lisasid jaekaupmehed kulude […]
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6%ni ja kahel järgmisel aastal üle 3%. Märkimisväärse kasvukiirenduse annab 2026. aastal valitsuse poolt majandusse suunatav täiendav laenuraha. Majanduse enda kasvutingimused järjest paranevad 2027. aastani, mil valitsuse poolt majandusse suunatud rahaline stiimul taandub. Selleks ajaks on välisturud praegusega võrreldes paremas seisus ja Eesti ettevõtted jõudnud uue […]
