Maksehäirete avaldamist reguleerivad erinevad seadused (Isikuandmete kaitse seadus – IKS, Isikuandmete kaitse üldmäärus jne – IKÜM), aastate jooksul on kohtud täpsustanud seaduste rakendamist, maksehäirete avaldamise kohta on Andmekaitse Inspektsioon (AKI) välja andnud juhendeid. Kuna elu on tihti keerulisem kui üks seadus või juhend, lisaks on elu pidevas muutumises, soovime juhtida tähelepanu kahele 2025. aasta juuni […]
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi võib selle aasta majanduskasv jääda 1,5% juurde ning kahel järgmisel aastal jääb kasvukiirus 2–3% vahele. USA kehtestatud kaitsetollidel on Eestile piiratud mõju, aga kui kaitsetollid kujunevad praegusest kõrgemaks, pärsivad need majanduskasvu. Hinnatõus Eestis püsib tänavu tootmiskulude ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,4%ni. Kahel järgmisel aastal peaks hinnakasv jääma 3% juurde. […]
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 9,3 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev […]
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6%, tööhõive määr 67,4% ja tööjõus osalemise määr 73,7%. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, […]
Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks. Ettevaates on olulisemad tööturgu puudutavad riskid seotud kaubandussõja […]
Statistikaameti andmetel kallinesid tarbijahinnad märtsis aastaga 4,4%. Hinnakasvu kiirendasid kallimad teenused ja toiduained, kuid leevendust tõi elektri ja mootorikütuste odavnemine. Kui energiahinnad kõrvale jätta, siis kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 5,4%. Suurt hinnaheitlikkust on viimastel kuudel põhjustanud elekter, mis veebruaris järsult kallines, kuid märtsis odavnes. Pikemaajalise trendina on energiahindade hulgas jätkunud mootorikütuste odavnemine. Naftabarrel maksis energiakriisi […]
Majanduse taastumine on alanud. Mõningane konkurentsivõime paranemine ühes kosuva välisnõudlusega on viinud ekspordi kasvule ja see pööras eelmise aasta lõpus ka Eesti majanduse tagasi kasvurajale. Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi. Tänavune majanduskasv küündib […]
Veebruaris tõusid statistikaameti andmetel tarbijahinnad aasta arvestuses 5,3%. Enamikus euroala riikides aastane hinnakasv aeglustus; kogu euroala hinnakasv oli veebruaris 2,4%. Kui alates möödunud kevadest on elektrihind kogu tarbijakorvi hinnakasvu tagasi hoidnud, siis veebruaris oli elektri börsihind kaks korda kõrgem kui mullu samal ajal. Arvestades, et elektri osakaal tarbijakorvis on ligi 5%, siis mõjutavad nii suured […]
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2%. Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. […]
Üle kahe aasta kestnud majanduslanguse järel on viivises pangalaenude maht kasvanud üldiselt vähe, kõige rohkem probleeme on olnud tagatiseta tarbimislaenude tasumisega. Neid laene väljastavad järjest tihedamini väiksemad pangad ja pankadega mitteseotud krediidiandjad, kelle laenuportfell on tarbimislaenude suure osakaalu tõttu kõrgema riskitasemega. Kui makseraskustes inimesi tuleb veel juurde, võib mõne laenuandja kahjum osutuda suureks, kuid sellest […]
