Uue aasta alguses küsitakse analüütikutelt üha sagedamini tööturu olukorra kohta. Kas ja kui kaua peab tööturg vastu majanduslanguse tingimustes? Ehk on juba näha ka tõusu märke? Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aastal nii töösuhete kui ka töötajate arv. Samal ajal on langus väiksem kui varem. Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal […]
2024 aasta hinnakasv oli kokkuvõttes 3,5%. Sellest 1,6% tuli kõrgematest tarbimismaksudest. Maksutõuse maha arvestades jäänuks mullune hinnakasv 2% juurde ehk sarnasesse suurusjärku euroala keskmisega. Detsembris kasvasid tarbijahinnad aastavõrdluses 3,8%, kuid võrreldes novembriga jäid hinnad samale tasemele. Teisel poolaastal kallinesid Eestis kiiremini teenuste ja toiduainete hinnad. Võrreldes teiste euroala riikidega kandus Eesti poeriiulitele eriti järsult üle […]
Orsolya Soosaar ja Lauri Matsulevits, Eesti Panga ökonomistid 2024. aasta teises kvartalis peatus Eestis kaks aastat kestnud majanduslangus, mille käigus kahanes majanduse kogutoodangu maht kokku 5,7%. Languse ulatust arvestades võib öelda, et varasemate kriisikogemustega võrreldes on selle mõju tööturule olnud tagasihoidlik. Languse-eelse tipuga võrreldes on palgatöötajaid nüüdseks umbes 1,2–2,5% vähem – täpne hinnang oleneb andmeallikast. […]
Majapidamised laenavad nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt. Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7%. Uuest aastast kehtima hakkav automaks on pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. Kolmandas kvartalis […]
Euroala hinnatõus aeglustus septembris oodatust äkilisemalt, langedes aastavõrdluses 1,7%ni ehk alla keskpanga eesmärgiks seatud 2% taset. Hinnatõusu aeglustumise peamiseks põhjuseks olid küll aastatagusega võrreldes järsult madalamad energiahinnad, kuid kindlasti ka euroala majanduse üldine nõrkus, millele viitavad viimastel nädalatel saabunud uued infokillud. Majanduskasvu taastumise aeglane tempo hoiab tagasi ka hindade tõusu ning kinnitab veendumust, et hinnatõusu […]
Statistikaameti andmetel odavnes tarbijate ostukorv septembris kuuga 0,3%, aastataguse ajaga võrreldes aga kallines see 3%. See, et augustiga võrreldes septembris hinnad langesid, tuli peamiselt toornafta odavnemisest. Mootorikütused odavnesid kuuga 5,5% ja see langetas tarbijahindu 0,3 protsendipunkti. Mõningast leevendust tõi septembris ka elektri odavnemine. Põhjamaadest märksa kõrgemad elektrihinnad on tänavu olnud Eesti majandusele lisakoormaks. Toiduainete hinnakasv […]
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt. Selle aasta keskmisena majandus veidi kahaneb, kuid kasvab järgmisel aastal ligi 2% ja 2026. aastal 3%. Hinnakasv jääb sel ja kahel järgmisel aastal vahemikku 3,5–4%, sest lühiajaliselt kiirendavad maksutõusud hinnatõusu. Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid see on oluline, sest […]
Ettevõtjatel tuleb nii nagu mullugi oma äriplaane koostades arvestada väljavaatega, et Eesti majanduse taastumine toimub aeglaselt ja kiiret tagasipõrget oodata ei ole, rääkis Eesti Panga president Madis Müller majanduskonverentsil Äriplaan 2025. Järkjärgult on Eesti majandus Mülleri sõnul siiski madalseisust üle saamas. Positiivsete märkide hulka kuulub Eesti eksportivate ettevõtete poolt oodatav piiriüleste tellimuste kasv ning mitmete […]
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 9,8 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõi välja, et erinevalt sellele eelnenud kvartalitest näitas majandus teises kvartalis mitmeid paranemise märke. „Suurimatest tegevusaladest oli majandusele sel perioodil tugev negatiivne mõju vaid kaubandusel […]
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta teises kvartalis 2007 eurot, mis on 7,2% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta teises kvartalis 1641 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1524 eurot. „Kuigi keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis kõrgem kui esimeses, on palgakasv viimased neli kvartalit aeglustunud. Seda näitavad selgelt ka selle […]
