Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks. Ettevaates on olulisemad tööturgu puudutavad riskid seotud kaubandussõja […]
Statistikaameti andmetel kallinesid tarbijahinnad märtsis aastaga 4,4%. Hinnakasvu kiirendasid kallimad teenused ja toiduained, kuid leevendust tõi elektri ja mootorikütuste odavnemine. Kui energiahinnad kõrvale jätta, siis kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 5,4%. Suurt hinnaheitlikkust on viimastel kuudel põhjustanud elekter, mis veebruaris järsult kallines, kuid märtsis odavnes. Pikemaajalise trendina on energiahindade hulgas jätkunud mootorikütuste odavnemine. Naftabarrel maksis energiakriisi […]
Majanduse taastumine on alanud. Mõningane konkurentsivõime paranemine ühes kosuva välisnõudlusega on viinud ekspordi kasvule ja see pööras eelmise aasta lõpus ka Eesti majanduse tagasi kasvurajale. Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi. Tänavune majanduskasv küündib […]
Veebruaris tõusid statistikaameti andmetel tarbijahinnad aasta arvestuses 5,3%. Enamikus euroala riikides aastane hinnakasv aeglustus; kogu euroala hinnakasv oli veebruaris 2,4%. Kui alates möödunud kevadest on elektrihind kogu tarbijakorvi hinnakasvu tagasi hoidnud, siis veebruaris oli elektri börsihind kaks korda kõrgem kui mullu samal ajal. Arvestades, et elektri osakaal tarbijakorvis on ligi 5%, siis mõjutavad nii suured […]
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2%. Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. […]
Üle kahe aasta kestnud majanduslanguse järel on viivises pangalaenude maht kasvanud üldiselt vähe, kõige rohkem probleeme on olnud tagatiseta tarbimislaenude tasumisega. Neid laene väljastavad järjest tihedamini väiksemad pangad ja pankadega mitteseotud krediidiandjad, kelle laenuportfell on tarbimislaenude suure osakaalu tõttu kõrgema riskitasemega. Kui makseraskustes inimesi tuleb veel juurde, võib mõne laenuandja kahjum osutuda suureks, kuid sellest […]
Uue aasta alguses küsitakse analüütikutelt üha sagedamini tööturu olukorra kohta. Kas ja kui kaua peab tööturg vastu majanduslanguse tingimustes? Ehk on juba näha ka tõusu märke? Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aastal nii töösuhete kui ka töötajate arv. Samal ajal on langus väiksem kui varem. Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal […]
2024 aasta hinnakasv oli kokkuvõttes 3,5%. Sellest 1,6% tuli kõrgematest tarbimismaksudest. Maksutõuse maha arvestades jäänuks mullune hinnakasv 2% juurde ehk sarnasesse suurusjärku euroala keskmisega. Detsembris kasvasid tarbijahinnad aastavõrdluses 3,8%, kuid võrreldes novembriga jäid hinnad samale tasemele. Teisel poolaastal kallinesid Eestis kiiremini teenuste ja toiduainete hinnad. Võrreldes teiste euroala riikidega kandus Eesti poeriiulitele eriti järsult üle […]
Orsolya Soosaar ja Lauri Matsulevits, Eesti Panga ökonomistid 2024. aasta teises kvartalis peatus Eestis kaks aastat kestnud majanduslangus, mille käigus kahanes majanduse kogutoodangu maht kokku 5,7%. Languse ulatust arvestades võib öelda, et varasemate kriisikogemustega võrreldes on selle mõju tööturule olnud tagasihoidlik. Languse-eelse tipuga võrreldes on palgatöötajaid nüüdseks umbes 1,2–2,5% vähem – täpne hinnang oleneb andmeallikast. […]
Majapidamised laenavad nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt. Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7%. Uuest aastast kehtima hakkav automaks on pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. Kolmandas kvartalis […]
