Tööhõive vähenes enim pensioniealiste seas, kasvas vaeghõivatute arv

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,9%, tööhõive määr 67,7% ja tööjõus osalemise määr 73,5%. Võrreldes teise kvartaliga on töötuse määr taas tõusnud ning tööhõive määr langenud.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg kolmandas kvartalis märke majandusolukorra paranemisest. „Pärast vähenemist teises kvartalis on töötuse määr taas suurenenud, teises kvartalis tagasihoidliku kasvu teinud tööhõive määr aga vähenes,“ märkis Vassiljeva.
Hõivatuid oli tänavu kolmandas kvartalis 683 100, mida oli 22 000 inimese võrra vähem kui aasta varem ja 8500 võrra vähem kui teises kvartalis. Tööhõive määr 67,7% oli 2 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem ning 0,9 protsendipunkti võrra madalam kui teises kvartalis.

Kolmandas kvartalis langes tööhõive nii põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi kui ka teenuste sektoris. „Samas paistab tööstuse ja ehituse sektori hõive stabiilne: hõivatute arv ületab eelmise aasta kolmanda kvartali ja pisut ka 2024. aasta näitajat,“ ütles juhtivanalüütik.
Piirkondadest püsis hõivatute arv aasta võrdluses Tallinnas ja Harjumaal ning ka Kesk-Eestis pigem stabiilne, aga vähenes Lääne-, Lõuna- ja Kirde-Eestis.

Tööhõive vähenes enim pensioniealiste seas, kasvas vaeghõivatute arv

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes tööhõive eelkõige pensioniealiste (65+ vanuses inimeste), aga ka 15–24-aastaste noorte arvelt, samas on tööturu tuumikusse kuuluvate 25–64-aastaste inimeste tööhõive määr püsinud pigem stabiilne. „Ühelt poolt lubab see tööturu üldist olukorda samuti lugeda pigem stabiilseks, teisalt võib tööea piiridele jäävate vanuserühmade vähenev hõive trendi jätkudes viidata jahenemistendentsile tööturul,“ märkis Vassiljeva. Neid kahte vanuserühma eristab see, et noored kui tööturule sisenev vanuserühm on tööturul aktiivsed, s.t nad tahavad töötada ja otsivad tööd, kuid pensioniikka jõudnud inimesed pigem loobuvad tööotsingutest, väljuvad tööturult ja muutuvad majanduslikult mitteaktiivseteks.

Vaeghõivatute osatähtsus kõigist hõivatutest suurenes nii aasta kui kvartali võrdluses. Vaeghõivatuteks loetakse osalise koormusega töötavaid inimesi, kes tahaksid töötada rohkem, ning nende arv on viimastel aastatel olnud kolmandas kvartalis pigem madalam. „Seegi näitab, et tööturul on rohkem tööjõu pakkumist, kui seal kasutust leiab,“ märkis Vassiljeva.

Noorte töötuse määr kasvas tööhõivest enam

Küsitlusuuringu andmetel oli kolmandas kvartalis 58 700 töötut, mida oli 4500 võrra rohkem kui aasta varem ning 9700 võrra rohkem kui teises kvartalis. Töötuse määr 7,9% oli suurem töötukassas registreeritud töötute näitajast. „Siinkohal tasub meenutada, et tegemist on kahe erineva teineteist täiendava näitajaga,“ rõhutas Vassiljeva. Nagu tööjõu-uuringu ja töötukassa ühendatud andmed näitavad, on tööjõu-uuringu järgi töötute hulka loetud inimestest viimastel aastatel enam kui pooled ka töötukassas registreeritud töötud, ülejäänud aga otsivad tööd töötukassasse pöördumata. „Samas on osa töötukassas registreeritud töötuid uuringu andmetel majanduslikult mitteaktiivsed ehk nad kas ei otsi aktiivselt tööd või ei saa tööpakkumise korral mingil põhjusel kohe tööle asuda,“ lisas juhtivanalüütik.

Kuna kolmandasse kvartalisse jäi ka suveperiood, suurenes aasta esimese poolega võrreldes üsna ootuspäraselt 15–24-aastaste noorte osalemine tööjõus ja vähenes nende mitteaktiivsus. Muutus oli aga tagasihoidlik ja jäi alla mullusele kolmandale kvartalile. Kui tänavu kolmandas kvartalis oli noorte tööjõus osalemise määr 44,5% teise kvartali näitajast kõigest 1 protsendipunkti võrra kõrgem, siis mullu oli samade perioodide vaheline erinevus 5 protsendipunkti. Noorte tööjõus osalemise kasvu taga on eelmise kvartaliga võrreldes väike hõive kasv, eelkõige aga töötuse kasv.

Noorte töötuse määr 23,7% oli 3,6 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu kolmandas kvartalis ja 1,3 protsendipunkti võrra kõrgem kui tänavu teises kvartalis. „Oodatud kasvu noorte hõives kolmandas kvartalis aga ei paista: hõivatud noori oli 49 800 ehk vaid 300 võrra rohkem kui teises kvartalis ja 5400 võrra vähem kui mullu samal ajal. Noorte tööhõive määr 34% jäi mullusele 4,6 protsendipunkti võrra alla ning oli 2026. aasta teise kvartali näitajast vaid 0,3 protsendipunkti võrra suurem,“ rääkis Vassiljeva.

Tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete 15–74-aastaste arv kolmandas kvartalis esimese kahe kvartaliga võrreldes küll pisut vähenes, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli mitteaktiivseid 14 600 inimese võrra rohkem ning tööjõus osalemise määr 73,5% oli aasta varasemaga võrreldes 1,6 protsendipunkti võrra väiksem.

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööjõu moodustavad hõivatud (s.t inimesed, kes töötavad) ja töötud (s.t inimesed, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd ja on valmis kahe nädala jooksul tööle asuma). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

https://stat.ee/et/uudised/tootuse-maar-oli-kolmandas-kvartalis-79